Dracaena on populaarne toataim, mis meenutab troopilist palmipuud. Perekonda Dracaena kuulub sadu erinevaid liike, millest paljud sobivad hästi siseruumidesse.
Tehase üldine kirjeldus
Dracaena — puulaadne heitlehine taim suurte lehtedega. Nõuetekohase hoolduse korral võib see "palm" kasvada kuni 2–2,5 m kõrguseks, samas kui looduses võivad drakaenad ulatuda 10 m kõrguseks ja näha välja nagu päris puud.
- ✓ Arvestage ruumi valgustasega, kuna erinevat tüüpi dracaena vajab erinevat valgust.
- ✓ Pöörake tähelepanu oma kodu õhuniiskusele; mõned drakaeniliigid eelistavad niiskemat keskkonda.
- ✓ Mõelge taime suurusele täielikult kasvanud olekus, et see sobiks harmooniliselt interjööri.
Dracaena kuulub spargliliste sugukonda ning on pärit Aafrikast, Aasiast ja Lõuna-Ameerikast. Täiskasvades puitub tüvi, alumised lehed kuivavad ja enamik lehti koguneb tippu, moodustades purskkaevu meenutava puhma.
Dracaena lehed võivad ulatuda 1,5 meetri pikkuseks. Looduses annab taim ilusaid õisi ja vilju, kuid siseruumides kasvades on õitsemine haruldane. Puu on igihaljas, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt sisekujunduses.
- × Väldi mulla ülekastmist, sest see võib põhjustada juuremädanikku.
- × Ärge asetage taime otsese päikesevalguse kätte, see võib põhjustada lehtede põletusi.
- × Väldi tuuletõmbust, drakaenad on tundlikud järskude temperatuurimuutuste suhtes.
Sordid
Sajast drakaeni liigist kasutatakse toataimede aianduses vaid mõnda tosinat. Kõige ilusamad drakaenisordid valitakse siseruumidesse ja kasvuhoonetesse. Sordi valimisel arvestage lisaks taime välimusele ka suurusega, kuna drakaeni kõrgus võib ulatuda 0,2–0,3 m-st kuni 2 m-ni.
Lõhnav
| Nimi | Taime kõrgus | Lehe värv | Lillede lõhn |
|---|---|---|---|
| Janet Craig | 2 meetrit | Tumeroheline | Mesi |
| Sidruni-laim | 0,9–2 m | Heleroheline kollaste triipudega | Pole täpsustatud |
| Varneski | 2 meetrit | Tumeroheline hõbedase või kollase servaga | Õrn |
| malai | 40 cm | Tumeroheline heleroheliste ja valgete triipudega | Pole täpsustatud |
| Massangeana | 1-2 meetrit | Erkroheline kuldrohelise triibuga | Pole täpsustatud |
| Kompaktne tornaado | Kompaktne | Erkroheline | Pole täpsustatud |
| Valge drakaena | 1,5 meetrit | Roheline kreemvalge äärisega | Pole täpsustatud |
| Dracaena lutea 'Yullow Coast' | Pole täpsustatud | Erkroheline kollaste, heleroheliste ja kuldsete triipudega | Pole täpsustatud |
Lõhnav dracaena (Dracaena fragrans) on oma nime saanud väikeste, lõhnavate õite järgi, mis on kogunenud kobaratena. Siseruumides õitseb taim aga harva. Lehed moodustavad roseti ja ulatuvad kuni 1 meetri pikkuseks. Need on üsna laiad (umbes 80–100 mm), hallikasrohelised ja servadel on kollased triibud.
Sellel liigil on õitsemise ajal meeldiv aroom – taim lõhnab nagu värskelt niidetud hein. Lõhnava drakaena õied on rohekad, roosad või kreemikad.
Lõhnavate dracaena populaarsed sordid:
- Janet Craig (Janet Craig). Dracaena, mille lantsetsed, tumerohelised lehed on kogunenud puhma. Taim kasvab toas 2 m kõrguseks. Vars on risti lõigatud – surnud lehtede armid. Lehed on 30 cm pikad ja 4-5 cm laiad. Tal on valged või kreemikad õied mee lõhnaga. Toas on õitsemine aga äärmiselt haruldane.
- Sidruni-laim. Sellel lõhnava drakaena sordil on helerohelised lehed, mille keskelt kulgevad erineva laiusega pikisuunalised kollased triibud. Toas kasvab taim 0,9 m kõrguseks, harva 2 m kõrguseks. Taime hargnenud tüvi annab lopsaka võra.
- Warneckii. Siseruumides kasvab see kuni 2 m kõrguseks. Sellel on kitsad, mõõgakujulised lehed, mis ulatuvad 50 cm pikkuseks ja 5 cm laiuseks. Värvus on sügavroheline, servades kauni hõbedase või kollase äärisega. Selle sordi õite lõhn on teiste lõhnavate drakaenidega võrreldes ebatavaliselt õrn, kuid taim õitseb harva.
- Malaika. Kirju sort lühenenud lehtedega – kuni 40 cm pikkused ja kuni 5 cm laiad. Lehed on siledad ja läikivad, paiknevad rosetis. Lehed on kolmevärvilised: keskelt kulgeb tume triip, mida sümmeetriliselt ääristavad kaks helerohelist triipu, mis sujuvalt valgeteks triipudeks lähevad, servades tumeroheline äär.
- Massangeana. Kõrge taim, kasvab kuni 1-2 m, kasvuhoones kuni 5 m kõrguseks. Lehed on erkrohelised, läikivad, mõõgakujulised, keskel laia kuldrohelise triibuga.
- Kompaktne tornaado (Kompaktne Tornaado). See hämmastav ja kompaktne taim eristub ebatavaliselt laiade, lühikeste ja kõverate lehtede poolest. Neil on erkroheline ääris ja need keerduvad päripäeva – nagu väike keeristorm, sellest ka nimi "tornaado".
- Valge drakaena (Valge haab). See sort võitis 2019. aastal parima uue taime auhinna kaunimate lehtedega. Selle drakaena lehed on rohelised, kreemvalgete servadega. Taim on aeglase kasvuga, ulatudes 1,5 m kõrguseks.
- Dracaena lutea 'Yellow Coast' Sellel sordil on erkrohelised lehed, millel on erineva laiuse ja värvi triibud – erkkollased, helerohelised ja kuldsed. Sellel kirjul taimel on silmatorkav võra ja suured, laiad, teravad lehed, mille pikkus on 80 cm ja laius 10 cm.
Äärisega
Dracaena marginata teine nimetus on marginata. See on kitsalehine taim, mis kasvab 1,5–2 m kõrguseks. Lehed on jäigad, tumerohelised, 50 cm pikad ja 1–2 cm laiad. Kuju on rihmakujuline. Õitsemine on haruldane. Vars hargneb hõredalt, seega on ostmisel soovitatav valida taimed, millel on kolm või enam võrset.
Lehtedel võivad olla kollased, punased ja lillad triibud, olenevalt Dracaena marginata sordist. Näiteks üks sort, Dracaena Colorama, ühendab rohelist ja punast. Kõiki Dracaena marginata sorte on lihtne hooldada ja need sobivad ideaalselt kontoriruumidesse.
Kõverdatud tagasi
Dracaena reflexa ehk reflexa on oma nime saanud lehtede allapoole kaldus asendi järgi. Looduses kasvab taim 5 m (16 jalga) kõrguseks, kuid toas ulatub see 1,5–2 m (5–6 jalga) kõrguseks. Lehed on nahkjad, rohelised, lantsetjad, teravatipulised ja peenelt soonelised. Lehed on 11–16 cm (4,5–6,5 tolli) pikad. Õied on valged ja asetsevad pöörises.
Lehed on kogunenud tupsudesse, mis kasvavad ainult võrsete otstes. Selle taime oksad ulatuvad tüve päris alusest, andes sellele pigem hargnenud põõsa kui palmipuu välimuse nagu teised drakaenad. Dracaena reflexa't peetakse suurejooneliseks ilutaimeks ja seda kasutatakse laialdaselt maastikukompositsioonides ja siseruumides.
Sander
Dracaena sanderiana ehk ronibambus on väike poolpõõsas, mis kasvab kuni 1 meetri kõrguseks. Sellel on lühike, lihakas vars ja pikad, lantsetjad lehed, mis paiknevad rosetis. Need on tuhmrohelised, kergelt lainelised ja sageli on servades laiad kollased või kreemikad triibud. Lehed on 15–25 cm pikad.
Dracaena sanderiana nimetatakse sageli "õnnebambuseks". Erinevalt päris bambusest pole selle varred aga õõnsad, vaid pigem tihedad. Noored varred on veidralt kõverad – "lokkis" – ja kasvavad kiiresti.
Godsefa
Godseffiana (või surculosa) on laialehine kirju taim. Selle lehed on ovaalsed ja kasvavad 3–5-osaliste kobaratena. Hõbedased või valged laigud on hajutatud rohelisele taustale. Õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad.
Dracaena godseffiana talub hästi nõrka valgustust ja kohaneb kergesti siseõhuga. See poolpõõsas kasvab kuni 50 cm kõrguseks. Üks populaarsemaid sorte on Dracaena surculosa 'Milky Way'. Selle lehed on kitsamad kui teistel Dracaena godseffiana liikidel ning neil on triibud – tumerohelised ja helerohelised, kaetud erkkuldsete täppidega.
Goldie
Dracaena goldieana on nime saanud Hugh Goldie järgi, kes oli Lääne-Aafrika misjonär ja metsikute taimede koguja. See dracaena kasvab püsti, ulatudes 30–60 cm kõrguseks. Varre läbimõõt on kuni 1 cm ja see on kaetud munakujuliste lehtedega, mis ulatuvad 20–30 cm pikkuseks ja 4,5–6,5 cm laiuseks.
Lehtedel on ümar alus, mis ulatub 3–7 cm pikkuseks leherootsuks, mille teravad tipud on kaetud 3–5 mm pikkuste niitjate karvadega. Lehed on tumerohelised hallide põikitriipudega. Õisikud on otsakujulised, rippuvad või longus.
Dracaenat leidub väga paljudes liikides, millest paljusid kasutatakse nüüd nii siseruumides kui ka aianduses. Kultiveeritud sortide hulgast leiab igaüks endale sobiva "palmi" – õige suuruse ja värvi.