Kuidas sigu raseduse ajal toita?

Tiine emisi kasvatatakse nii, et nad saaksid võimalikult palju põrsaid. Toitumine sel perioodil on ülioluline. Õige toitumine on oluline mitte ainult emise ja põrsaste tervise jaoks, vaid vähendab ka tõsiste tüsistuste riski. Lisaks on emiste õige toitumine hädavajalik terve laktatsiooniperioodi jaoks.

Toitumisalased kaalutlused raseduse eri etappidel

Sigade tiinusperiood kestab 112–115 päeva. Tiinuse eri etappides olevad loomad vajavad spetsiifilist toitumist.

Nn. madal tiinusperiood (rasedusaja esimesed 12 nädalat) on embrüod halvasti arenenud, seega ei ole vaja tarbitava toidu hulka oluliselt suurendada.

Vahetult pärast tiinestumist tuleks sööda kogust veidi vähendada. Tiinuse algstaadiumis tuleks sigu sööta mõõdukalt. Nende päevane söödakogus ei tohiks ületada 2–3 kg.

Sisse kõrge tiinusperiood (rasedusnädalast 13 kuni 16) hakkavad looted aktiivselt arenema, seega vajavad loomad tavapärase toiduga võrreldes palju rohkem toitu.

Söötmisproportsioonide muudatusi tuleks teha järk-järgult, vältides stressi. Toitumise muudatusi tuleks teha 3-5 päeva ette. Järsk toitumise muutus võib põhjustada iseeneslikku aborti ja sünnituse tüsistusi.

Tarbitava toidu hulka tuleb kontrollida, kuna põllumehe eesmärk on vältida rasvumist, mis suurendab tüsistuste riski sünnituse ajal ja pärast seda.

Neli päeva enne poegimist vähendatakse emise söödakogust täpselt poole võrra. See vähendab seedesüsteemi koormust ja enneaegset piimatoodangut. Söödakoguse vähendamine mõjub soodsalt ka emise isule imemisperioodil.

Tiinuse teisel perioodil peaks tiine emis juurde võtma 25–40 kg.

Emise toitumine tiinuse eri etappidel

Iga tiinusperioodi jaoks on sigadele optimaalne toitumisstruktuur.

Söötmine madala tiinuse perioodil

Tiinuse esimesel perioodil peaks emis sööma:

• kontsentreeritud söödad (40–60%);
• mahlakas sööt (30–40%);
• koresööt (10–35%);
• loomasööt (5–8%).

Tiinuse esimeses etapis tuleks emistele anda rohkem kiudaineid, et nad tunneksid end kiiremini täiskõhutundena ja väldiksid nälga. Soovitatav on sööta kergelt puhta veega niisutada. Põhisöödale lisatakse ka mineraallisandeid ja lauasoola.

Raseduse esimestel etappidel on oluline kaltsiumilisand. Kriit on sel juhul tõhus.

Tiinusperioodi lõpus kasutatakse segasööta, näiteks KK-53 ja PK-53. Sööta antakse märja pudruna, mis koosneb ühest osast söödast ja kolmest osast veest.

Söötmise sagedus: 2 korda päevas.

Toitumine kõrge tiinuse perioodil

Tiinuse teisel perioodil koosneb emiste toidusedel kontsentreeritud söödast (40%) ning koresöötast ja sukulentidest (ülejäänud osa kogu ratsioonist). Teine tüüp hõlmab:

• kook;
• kartul;
• peet;
• porgand;
• melonid;
• oder;
• mais.

Teises etapis kasutatakse segasööta KK-54 ja PK-54.

Eelkasvatusperioodil moodustavad kontsentreeritud söödad emiste toidust kuni 75%, samas kui sukulentide ja koresöödad moodustavad 25%. Enne poegimist lisatakse emiste toidule ka piima- ja kääritatud piimatooteid, kala ja lihajääke.

Vahetult enne poegimist tuleks emisele anda täisväärtuslik A-vitamiini sisaldav sööt (silo, nisukliid, porgand). Selles etapis tuleks loomade toidule lisada ka heina- või kaunviljajahu.

Söötmise sagedus: 3 korda päevas.

Selles tiinuse staadiumis antakse emistele ka kriiti (20–30 g päevas), lubjakivi (20–30 g) ja lauasoola (40–45 g). Samuti lisatakse toidule kalaõli, jahvatatud koorekivi ja valgu-vitamiini kontsentraate (PROkorm).

Söötmise omadused hooaja järgi

Suvel täiendatakse tiinete emiste toidusedelit mitmesuguste rohelistega. Sel aastaajal võib sööta ka värskeid ube, herneid ja lupiine. Need sisaldavad palju valku, mis on tiinetele emistele hädavajalik.

Suvine dieet näeb välja selline:

• heinajahu – 800 g kuni 1,5 kg;
• sukulentide sööt – 2–3 kg;
• liha- või kalajäägid – 150–300 g;
• vadak – 2–3 l;
• mitmesugused kontsentraadid.

Suvel saab tiineid emisi õues jalutada, et nad saaksid vabalt nautida juurvilju ja värsket rohelist rohtu.

Sügisel antakse tiinetele emistele palju töödeldud köögivilju. Kartulid tuleb keeta. Ärge kunagi söötke külmutatud või mädanenud sööta, kõva kooki ega päevalillekoori.

Talvel lisatakse toidule porgandeid, nisukliide ja silo, et täiendada A-vitamiini puudust.

Sööt peab olema värske, mitte külmutatud, mitte mädanenud, mitte hallitanud: kääritatud segudes esinevad seened kahjustavad loote platsenta kihti ja võivad emistel põhjustada aborti.

Söötmismeetodid

Tiinete emiste toitmiseks on kaks peamist viisi:

• KombineeritudSel juhul kasutatakse lisaks segasöödale ka põhisöötasid: rohelist, rohu- ja maisisilo ning heina. See kombineeritud meetod tagab kvaliteetse ja kiire täiskõhutunde.
• SegasöötTiinete emiste söötmine segasöödaga ilma põhisöödata. Sellisel juhul on täiskõhutunde saavutamine palju raskem. Emiste stressi vältimiseks veenduge, et segasööt oleks rikastatud nisukliide, hakkliha või heinaga.

Ülesöötmise ohud ja toitmiskaalutlused rasvunud tiinetele emistele

Põrsaste poegimise eel emiste ületoitmine võib kaasa tuua ohtlikke tagajärgi, näiteks:

• sünniprotsessi tüsistus nõrga tööaktiivsuse tõttu;
• põrsaste kaotus emise suure kaalu tõttu, mis purustab need oma kehaga;
• madal viljakus;
• emise isutus, mis mõjutab tema kaalu ja laktatsioonivõimet.

Emiste seedetrakti "koormuse vähendamiseks" tuleks suurendada taimsete komponentide osakaalu ja süsivesikute hulka veidi vähendada. Seda tuleks teha ettevaatlikult, et vältida vastupidist efekti – kõhnumist.

Madala energiasisaldusega söödad võivad põhjustada põrsaste madala sünnikaalu ja noorte emiste viljatust.

Emiste päevane söödavajadus

Tiinete emiste toidus esinevate erinevate komponentide normid sõltuvad nende kaalust ja vanusest.

Alla 2-aastaste sigade päevased söödanormid on järgmised:

• Kontsentraatide segu. Talvel tiinuse esimesel poolel 1,3 kg ja teisel poolel 2,2 kg. Suvel on see näitaja tiinuse esimesel poolel 1,6 kg ja teisel poolel 2,5 kg.
• Mugulad või melonid. Talvel 8 kg raseduse esimesel poolel ja 6 kg teisel poolel. Suvel pole see toit vajalik.
• Heinajahu. Talvel on soovitatav 1 kg raseduse esimesel ja teisel trimestril. Suvel seda toidusedelisse ei kuulu.
• Kaunviljad. Neid ei lisata tiinete emiste toidusedelisse talvel. Suvel on soovitatav kogus tiinuse esimesel poolel 10 kg ja teisel poolel 7 kg.
• Liha- või kalajäägid toidus nii talvel kui ka suvel mis tahes rasedusperioodil ulatuvad 100 g-ni.
• Piimajäätmed nii talvel kui ka suvel raseduse esimesel poolel ulatuvad 1 kg-ni, teisel poolel – 500 g-ni.
• Valk. Noorte emiste puhul tiinuse esimesel poolel peaks seeditava valgu kogus olema talvel 405–415 g ja suvel 490–495 g.

Üle 2-aastastele emistele on vaja veidi erinevat toitumiskoostist:

• Kontsentraatide segu. Talvel tiinuse esimesel poolel 700 g ja teisel poolel 1,2 kg. Suvel on see näitaja tiinuse esimesel poolel 1,2 kg ja teisel poolel 2 kg.
• Mugulad või melonid. Talvel 9 kg raseduse esimesel poolel ja 7 kg teisel poolel. Suvel pole see toit vajalik.
• Heinajahu. Talvel on soovitatav raseduse esimesel ja teisel trimestril 1,3 kg. Suvel seda toidusedelisse ei kuulu.
• Kaunviljad. Neid ei lisata tiinete emiste toidus talvel. Suvel, madala tiinuse perioodil, on norm 10 kg ja kõrge tiinuse perioodil 8 kg.
• Liha- või kalajäägid toidus nii talvel kui ka suvel mis tahes rasedusperioodil ulatuvad 100 g-ni.
• Piimajäätmed nii talvel kui ka suvel raseduse esimesel poolel ulatuvad 1 kg-ni, teisel poolel – 500 g-ni.

Kui määrame sööda energia läve, siis tiinuse esimese 84 päeva jooksul söödetakse emisi 1,2 söödaühikut 100 kg eluskaalu kohta. Viimasel kuul enne poegimist söödetakse neid 1,5–1,7 söödaühikut 100 kg eluskaalu kohta.

Tiine emise toitumise koostamisel kõigi igapäevaste normide järgimine aitab vältida kurnatust ja rasvumist ning tagab ka normaalse sünnituse.

Loe lähemalt, Kuidas ise sigade söötjat teha.

Vitamiinid ja mineraalid

Tiinete emiste toitumine peaks olema rikastatud erinevate mineraallisandite ja vitamiinidega, mille puudus võib neil tiinuse ajal tekkida.

Sead vajavad järgmisi lisandeid (kogus määratakse 100 kg eluskaalu kohta):

• kaltsium – 12 g esimese 84 päeva jooksul ja 13–14 g viimase 30 päeva jooksul;
• vitamiin B1 – 2,6 mg;
• E-vitamiin – 41 mg;
• naatrium – 2 g;
• toorkiud – 40 g;
• vitamiin B5 – 81 mg;
• B3-vitamiin – 2,3 mg.

Joogirežiim

Madala ja kõrge tiinusega emistel, kes kaaluvad 120–150 kg, on erinev veevajadus. Madala tiinusega emised vajavad 8–12 liitrit vett pea kohta päevas, kõrge tiinusega emised aga 10–15 liitrit pea kohta.

Vesi peaks olema teatud temperatuuril ja mitte üle 10 kraadi Celsiuse järgi. Külm vesi võib põhjustada iseenesliku abordi.

Suurtes seakasvatusettevõtetes on vaja regulaarselt jälgida jootmiskausside veesurvet. Ideaalis peaks kogunema 2 liitrit vett minutis.

Tiinetel emistel peaks olema pidev otsene juurdepääs veele, et nad saaksid juua millal iganes soovivad.

Tiined emised vajavad spetsiaalset, struktureeritud dieeti. Toit peab sisaldama vajalikku kogust toitaineid. Samuti peab neil olema otsene juurdepääs puhtale veele. Tiine emise imetamisel tuleks vältida kõhnumist või rasvumist.

Korduma kippuvad küsimused