Tere kõigile, kes seda loevad. Teisel päeval käisin aianduskeskuses uusi gladioole ostmas. Meie suvemajas kasvab mitmesuguseid gladioole: roosasid, burgundiapunaseid, oranže, kollaseid, punaseid, lillasid. Eelmisel kevadel ostsin mõned valged.

Saadaval on erinevaid sorte – täis-, täis- ja igasugustes värvides. Mina ostsin täis-kollase freesia. Mulle väga meeldivad päikesekollased õied! Nii see välja näeb. Pakend sisaldab 15 sibulat, mis on kaetud helepruunide kestadega. Sibulad ei ole suured, piklikud ja tugevad.
Freesia on mitmeaastane sibulakujuline taim võrsete (Iridaceae) perekonnast, mille mõõgakujulised rohelised lehed meenutavad gladioole. Sellel on täis- või üksikud lõhnavad õied, mis on kogunenud 10–12 õisikust koosnevatesse õisikutesse. Õite läbimõõt on 8 cm. Taime kõrgus sõltub sordist. Minu freesiad on madalakasvulised – 30 cm – ja neid saab kasvatada pottides, konteinerites või maas.
Otsustasin selle imelise lille istutada potti, kõik 15 sibulat. See on soojust armastav lill, mis vajab lopsaka ja kauakestva õitsemise jaoks täispäikest. Siin Krasnojarskis on meil sageli jahedad ja vihmased suved ning lillepeenra mullas kannataks ta liigse niiskuse käes. Potis olevaid freesiaid saab alati kasvuhoonesse viia või varikatuse alla panna.
Esmalt, järgides internetist leitud nõuandeid, koorisin sibulad. All on veel heledam koor, aga seda ma ei koorinud. Need on armsad väikesed sibulad oma kübarates!
Ma uurisin sibulaid; mõnel olid alt tärkamas väikesed valged juured ja mõnel olid pealt ilmunud võrsed. Sibulad olid heledad, kindlad ja terved, aga kahel olid tumedad laigud.
Leotasin freesiaid 2 tundi heleroosas kaaliumpermanganaadi lahuses. Täpilisi sibulaid töödelsin briljantrohelisega.
Panin poti põhja kihi paisutatud savi ja täitsin selle kobeda, viljaka mullaga. Istutasin sibulad, katsin need mullaga ja kastsin fütosporiiniga rikastatud veega mulla desinfitseerimiseks. Katsin poti kilekotiga.
Ma ootan, kuni võrsed ilmuvad.




