Märtsi eelviimasel päeval sadas üleöö lumi maha ja talv keeldus lahkumast. Kuid kevad võttis võimust ja lõunaks polnud värskest lumest jälgegi. Aknalaudadel kasvasid seemikud. Täna hommikul otsustasin pottidesse värsket mulda lisada ja märkasin mõnest tassist välja lendamas pisikesi musti kärbseid.
Need seemikud on köögis aknalaual rohelise sibula kõrval.
Kasvatame sibulat aknalaual terve talve, tavaliselt kasvatame rohelist sibulat oma sibulatest. Kevadel, kui istutan sibulaõisikuid, istutan kõige väiksemad sibulad sõstrapõõsaste lähedale või peenarde äärde. Osa neist kasutame suvel roheliste jaoks ja ülejäänud koristame suve lõpus – need ei kasva eriti suureks. Kuivatan need ja sügisel, kui aias olevad taliseibulad külmuvad, istutan need väikesesse kasti ning meil on värske roheline sibul terve talve.
Eelmisel suvel said meil sibulad otsa; need mädanesid pideva vihma tõttu. Istutasime väikeseid poest ostetud sibulaid, aga üks partii keeldus tärkamast; tõenäoliselt olid nad külma saanud või haiged.
Mu abikaasa lisas kasti aina vett ja peagi täitus niiske pinnas kärbsega. Viskasime sibulad koos mullaga välja, aga sellest ajast peale on kärbsed sibulakasti perioodiliselt ilmunud. Nad pole eriti tüütud, neid on väga vähe. Ja siis ilmusid tomatitaimedele need pisikesed kärbsed. Otsustasin välja selgitada, mis liiki kärbsed need on. Need olid lillekärbsed ehk sciarids.
Kuidas nad välja näevad?
Need on väikesed mustad või tumehallid putukad, millel on kitsas keha ja ümar pea, pikad jalad ja kaks läbipaistvat tiiba. Täiskasvanud isendid on 3-4 mm pikad, noored sääsed aga umbes 1,5 mm. Kärbsed ei kahjusta taimi, kuid munevad niiskesse pinnasesse, millest kooruvad vastsed – valged, läbipaistvad, musta peaga ussid, mille suurus on 8-10 mm. Nad võivad kahjustada noorte seemikute juuri.
Lendavaid sääski on väga raske pildistada; neile ei meeldi poseerida, aga ma sain sellega hakkama. Tapsin mõned neist, aga mul õnnestus ka elus kärbsepüüdja jäädvustada.
See lendas poti mullast välja ja maandus seemiku lehele ning ma tegin suumi abil pildi. Aga see suumitud kärbes näeb välja nagu puuviljakärbes ja see pole üldse must.
Sibulakarbist, mis on sciaridide paljunemiskoht, ei leidnud ma isegi luubiga vaadates ühtegi vastset.
Ja kärbseid on väga vähe, nad ei lenda mööda tubasid ringi, nad ei torka meie silmi välja, nad ei satu supi sisse, aga me peame ikkagi nendega võitlema.
Kust nad korterisse tulevad?
Neid võib korterisse tuua mulla kaudu, mis sisaldab sciarid mune; kärbsed võivad lennata sisse avatud aknast või kortermajade keldrite ventilatsioonišahtide kaudu. Neid võib sisse tuua ka uue õiega, mille mullas on vastsed.
Talvel ostan tihti väikestes pottides salatit ja muud värsket rohelist ning ühel päeval nägin, kuidas tsellofaanpakendist lendas välja mitu kärbest.
Kuidas nendega toime tulla?
Kui kärbseid on vähe, võite kasutada rahvapäraseid meetodeid - laotada välja kuivad apelsini- või mandariinikoored, puistata mulda kaneelipulbri või tuhaga, laotada mulda küüslauguviilud, torgata mulda väävlipeadega tikud.
Kui neid on palju, kasutage maapinnale puistamiseks kemikaale - kärbseseent, äikest-2.
Kasta mulda nõrga kaaliumpermanganaadi, ammoniaagi, tubakatolmu või tuha infusiooni, küüslaugu lahusega.
Lisasin sibulaga karpi õhukesed küüslauguviilud, matsin need maasse ja puistasin mulda tuhaga.
Ma ei lisanud mingeid kemikaale – me sööme rohelist sibulat.
Tomatiseemikutega tegelesin nii: lisasin värsket mulda, puistasin kärbsete väljalendavatesse pottidesse veidi Grom-2 pulbrit, kastsin neid nõrga kaaliumpermanganaadi lahusega ja multšisin kuiva mullaga. Mõnesse potti torkasin tikud ja puistasin peale kaneelipulbrit, teistesse panin mandariinikoori.
Vaatan, kas saan seemikutelt kärbsed ära.