Peet, nagu sibul, küüslauk ja porgand, kasvab igas aias. Olen alati arvanud, et see juurvili on kõige vähenõudlikum – tal pole haigusi ega kahjureid. Siiski pole nad nagu sibulad või porgandid – sibulakärbsed ja porgandikärbsed võivad neid nakatada ning saagi kaotamise vältimiseks tuleb olla valvas.
Peediga on aga hoopis teine asi – külva see kevadel, harvenda seemikuid ja see kasvab ise. Sa ei pea neid isegi väetama, pea meeles, et tuleb kasta. Lehed on alati rohelised, laigulised ja peedid kasvavad kaunilt, mahlased, siledad ja ümarad.
Püüan seemneid alati tihedalt külvata, et vältida tohutuid juurvilju. Muidugi harvendan seejärel seemikuid ja lisan noori võrseid salatitesse.
Kevadel külvasin peeti kahes etapis: mai alguses suviseks kasutamiseks ja kuu lõpus talveks ladustamiseks. Kõik seemned idanesid hästi ja seemikud arenesid normaalselt.
Terve juuni sadas vihma ja oli väga jahe. Peete me praktiliselt ei kastnudki. Tõmbasin umbrohu välja ja kobestasin paar korda mulda, aga ma ei märganud midagi ebatavalist. Mõnel lehel olid heledad laigud (sellised laigud olid spinatil ja kõrvitsal). Arvasin, et mu mees kastis lehti uuesti kastekannuga, kui päike eredalt paistis.
Naaber oli esimene, kes häirekella lõi. Ta ütles, et tema peediga toimub midagi kohutavat: lehed on kaetud punakaspruunide laikudega, mis on sissepoole kõverdunud, ja alumised lehed mädanevad ning kuivavad. Nii näevad välja haigestunud peedivõrsed.
Kontrollisin oma peete; mul oli ka lehtedel paar täppi, aga üldiselt nägi kõik enam-vähem korras välja. Minu peetidel olid sellised laigud.
Kihvasin kõik kahjustatud lehed ära, kobestasin mulda ja puistasin põõsaste alla tuhka. Otsustasin välja selgitada, mis põhjustab lehtedel laike ja miks naabri peedid närbuvad. Samuti tahtsin teada, milliste haiguste all peedid võivad kannatada, millised kahjurid neil on ja kuidas seda juurvilja õigesti hooldada. Siin on see, mida ma õppisin.
Kuidas peeti õigesti kasvatada?
Peet vajab toitvat ja kobedat mulda – lisame mulda alati huumust või komposti. Et see poleks happeline, lisame puutuhka. Sügisel või varakevadel puistame aeda dolomiidijahu. Seega sobib meie muld suurepäraselt lauapeedi kasvatamiseks.
Külvan peete vahel eraldi peenrasse, vahel raja äärde, teiste peenarde servadesse, näiteks varase kapsa või kartulite lähedale, päikesepaistelistesse kohtadesse.
Ma pole kunagi enne külvi seemneid desinfitseerinud ega idanemist kontrollinud. Soovitatav on järgmine protseduur: idanemise kontrollimiseks leota seemneid soolases vees, eemalda pinnale tõusnud seemned, seejärel leota neid roosas kaaliumpermanganaadi lahuses ja töötle kasvustimulaatoriga.
Peeti külvamiseks on kõige parem kasutada peenardes, kus eelmisel aastal kasvatati köögivilju, näiteks kartulit, herneid, ube, kurke, kõrvitsaid, sibulat ja küüslauku. Peeti ei ole soovitatav mitu aastat järjest samas peenras kasvatada; parem on see igal aastal uude kohta istutada.
See maitsev juurvili tuleks külvata sooja mulda; seemned võivad soojendamata ja niiskes pinnases mädanema minna. Kui seemikud on tärganud, kasta neid sooja veega. Kastmist tuleks vaheldumisi mulla kobestusega teha. Kobestage mulda ettevaatlikult, et juuri mitte kahjustada.
Kui peet külvatakse tihedalt, tuleks neid harvendada kaks korda hooaja jooksul, et igal võrsel oleks piisavalt ruumi juurvilja arendamiseks.
Kui peedid jäävad kasvus maha ja arenevad halvasti, tuleb neid väetada. Kasta neid kääritatud rohu või pärmilahusega. Lisa vette tass tuhka või puista tuhka peedipõõsaste alla. Kobesta muld ja seejärel kasta taimi. Kiirema kasvu tagamiseks on soovitatav kasutada ka kompleksväetist vastavalt juhistele.
Juurviljade suhkrusisalduse suurendamiseks on soovitatav peeti kasta 2-3 korda hooaja jooksul nõrga soolalahusega - lahustage 1 supilusikatäis lauasoola 10 liitris vees.
Millised haigused peedil on?
Selgub, et kultuuril on palju haigusi.
Jahukaste
Kõige levinum peedihaigus ilmneb suve teisel poolel. Lehtedele tekib valge jahukas kate, mis lõpuks pakseneb ja katab kogu lehelaba, tekitades musti laike, mis levivad vartele ja juurtele. Lehed vananevad ja surevad kiiresti, taime toitumine halveneb ning juured kasvavad halvasti, suhkrusisaldus väheneb.
Nakkusallikaks on seemned ja taimejäägid. Töötlemine toimub fungitsiididega jahukaste esimeste märkide ilmnemisel.
Peedi rooste
Haigus avaldub juba kevadel, lehtedele ilmuvad oranžid ja punakaspruunid laigud, millele hiljem järgnevad mustad laigud. Peedirooste tekib sooja ja niiske ilmaga. Taime valmides lõhkuvad seente eosed lehekude, nõrgestades taime, vähendades juurte toitainetega varustatust ning põhjustades peedi kehva arengu ja väikeseks muutumise.
Ravi hõlmab seemnete, lehtede ja juurte töötlemist fungitsiidsete preparaatidega.
Hahkhallitus (peronosporoos)
Hahkhallitus põhjustab peedilehtede kollasust ja kuivamist, lehelaba servad kõverduvad allapoole, voldikud tihenevad, muutuvad heleroheliseks ja kuuma ilmaga murenevad. Veidi hiljem voldikud mädanevad või kuivavad ära. Niiske ilmaga ilmub lehe alumisele küljele lillakashall kate.
Haiguse algstaadiumis sureb 30–40% taimedest. Haiguse progresseerumisel väheneb juurte kaal ja peedid mädanevad ladustamise ajal.
Vihmane ja jahe ilm soodustab hahkhallituse teket. Haigus levib seemnete, taimejäätmete ja vanemate juurte kaudu.
Hahkhallituse vältimiseks on vaja seemnematerjali desinfitseerida ja peete kasvuperioodil spetsiaalsete preparaatidega pritsida.
Alternaria
Alternaria lehelaiksus tekib peedi alumistel, vanematel lehtedel. Algselt ilmuvad leheotstele ebakorrapärase kujuga pruunid, peaaegu mustad laigud, mis seejärel levivad üle kogu lehe pidevaks mustaks katteks. Lehed kõverduvad ja surevad.
Haigus levib harva juurviljadele, aga kui asi liiga hulluks läheb, hakkavad peedid mädanema.
Esineb pilvise ilmaga. Nakkusallikaks on seemned ja taimejäägid. Töödelda fungitsiididega vastavalt juhistele.
Ramuliaas
Ramularia lehelaiksus avaldub küpsetel taimedel. Lehtedele ilmuvad esmalt ümarad määrdunudrohelised laigud, mis muutuvad seejärel hallikasvalgeks, laikude ümber on nähtav pruunikaspruun ääris. Niiske ilmaga tekivad laikudele ka hallikasvalge kate ning kuuma ilmaga tekivad lehtedesse praod ja augud.
Haigus aktiveerub niiske ja jaheda ilmaga, peamiselt kehvadel muldadel, kus mullas on boori, mangaani ja muude mikroelementide puudus.
Fooma (tsoonne laik)
Haigus areneb küpsetel taimedel jaheda ja vihmase ilmaga. Phoma-lehemädaniku korral ilmuvad alumistele lehtedele ümmargused kollased ja helepruunid laigud (3–5 mm läbimõõduga); need laigud laienevad, põhjustades lehtede kuivamist.
Haiguse hilisemas arengus ilmuvad laikudele mustad täpid ja lehtede leherootsudele ilmuvad mustade täppidega nekrootilised pruunid laigud. Juurviljadel avaldub see haigus ladustamisel – peedid muutuvad seest mustaks, viljaliha muutub kõvaks ja tekivad õõnsused.
Haigus levib nakatunud seemnete ja taimejäätmete kaudu. Haiguse ennetamiseks töödelge seemneid enne külvi Fundazoliga ja põletage nakatunud lehed pärast koristamist.
Fusarium
Fusarium-närbumine põhjustab lehtede kollasust ja närbumist koos leherootsudega ning ka juurviljad saavad kahjustada. Haiguse progresseerumisel lehestik kas mädaneb või kuivab.
Seen areneb kõige sagedamini happelises pinnases; haiguse ilmnemisel on vaja istandusi pritsida boorhappega ja eemaldada mädanenud taimed.
Cercospora lehelaigus
Cercospora lehelaiksus on peedi kõige levinum haigus.
See haigus avaldub juuni lõpus või juuli alguses lehtedel helehallide, ümarate, 0,2–0,5 cm läbimõõduga ja punakaspruuni äärisega laikude ilmumisega. Sügise lähenedes muutuvad laigud väiksemaks, muutuvad mustadeks täppideks ja levivad leherootsudele. Järk-järgult alumised lehed surevad ära, laigud levivad keskmistele lehtedele, samal ajal kui noored ülemised voldikud jäävad selgeks ja roheliseks.
Soe ja vihmane ilm soodustab haiguse arengut. Sel ajal ilmub lehtede alumisele küljele hall kate. Punased laigud ja kate suruvad taimi alla ning kogu nende energia kulub lehelaba taastamisele. Juurteni jõuab vähem toitaineid, mis kahjustab nende kaalutõusu. Ka cercospora lehelaiksus võib tungida juurtesse, mille tulemuseks on peedi halb säilivus.
Nakkusallikaks on seemned ja taimejäägid.
Laikude ilmumisel söödake taimi tuha või kaaliumkloriidiga, piserdage vaske sisaldavate preparaatidega iga 10 päeva tagant ja töödelge fungitsiididega. Ennetava meetmena töödelge seemneid enne külvi.
Mustjalg-juureuss
See haigus mõjutab seemikuid; taime varred muutuvad õhemaks, mustaks ja seemikud kolletuvad, kukuvad ümber ja surevad.
Haiguse põhjuste hulka kuuluvad rasked happelised mullad, soolased mullad, nakatunud seemned, temperatuurikõikumised, idanemise aegne külm ning üle- või alakastmine. Ravi ei ole.
Peedi mosaiik
Viirushaiguse mosaiik avaldub lehtedel heledamate veenidena, mis näivad olevat kaetud kollaste täppidega. Hiljem ilmuvad erineva suuruse ja kujuga läbipaistvad heledad laigud koos veega immutatud rõngastega. Leht muutub kahvatuks, kõverdub, deformeerub ja sureb.
Mosaiikhaigus kandub haigetelt taimedelt tervetele putukate, näiteks lehetäide, lutikate ja leheliblikate kaudu. See viirushaigus põhjustab küll väiksemaid saagikahjustusi, kuid vähendab siiski juurviljade saagikust ja kvaliteeti.
Peedi kollatõbi
Kollaseks muutumine avaldub esialgu lehetipu kolletumisena, levides mööda keskroosid ja lehe servi. Leht muutub paksuks ja hapraks. Vanematele lehtedele ilmuvad pruunikaspunased laigud.
Kollatõbe levitavad lehetäid. See haigus vähendab peedisaaki kuni 40%.
Peedi risomaania
See on ohtlik peedihaigus, mis võib saagi täielikult hävitada. Seda levitab mullas leviv seen, mis elab peedi juurtes. Haigustekitaja võib mullas ellu jääda aastaid.
Selle haiguse poolt mõjutatud peedid kasvavad halvasti, taimed on madalad ja närtsinud. Lehtede soonte vahele tekivad laigud ning sooned ja lehed muutuvad kollaseks ja pruuniks. Leherootsud pikenevad ning lehed muutuvad kahvatukollasroheliseks ja võtavad pikliku, lantsetse kuju.
Juurviljad ei arene, on väga väikesed ja kaetud kiuliste, kõvade juurtega. Need juurviljad ei säili hästi; nad mädanevad.
Lauapeedi kahjurid
Ütlen ausalt – ma pole oma peedipeenardes kunagi kahjureid näinud.
Aga selgub, et peedil on oma kahjurid. Nende hulka kuuluvad igasugused mardikad – peedikärsakad ja kirburotkad, peedikärbsed ja -lutikad, nematoodid, lehelaevurid, traatussid ja muttritsikad.
Meie aeda ilmuvad perioodiliselt kärsakad. Me võitleme nendega pidevalt, pritsides Fitovermiga, kuna nad kahjustavad maasikaid ja vaarikaid, süües õisi, aga võivad kahjustada ka peete, eriti noori seemikuid. Need hallikaspruunid putukad võivad kevadel süüa idulehti või närida läbi õhukeste võrsete.
Meil leidub ka ristõielisi kirburohtu, väikeseid läikivaid, kes aeg-ajalt rediseid ja naereid kahjustavad. Nad elavad ka mädarõigast; leidub ka suuremaid, tumesiniseid. Peeti võivad aga kahjustada kirbupeedivastsed, kes närivad juuri ja nõrgestavad taimi ning sügisel võivad koorunud kirbud peedilehti närida.
Peedikirbude vastu saab võidelda puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1, puistates seda mullale ja lehtedele.
Lehekaevandaja
See pruun liblikas on 6 mm pikk ja 14 mm tiibade siruulatusega. Ta muneb mune lehtede alusele või noortele lehtedele. Röövikud ilmuvad suve alguses, näksivad lehti, kahjustavad keskset roseti ja puurivad lehtedesse tunnelid. Kahjustatud lehed kõverduvad, muutuvad mustaks ja taim sureb.
Peedilehtede kaevandajate vastu saab võidelda traditsiooniliste meetoditega. Koide lennuperioodil pritsige peedisaaki vee, rohelise seebi ja bioadhesiivse liposami seguga. See töötlus muudab lehed kleepuvaks, mis põhjustab koide kleepumist ja surma. Kahjuri tõrjeks kasutatakse ka keemilisi ja bioloogilisi töötlusi.
Peedikärbes
Olen kohanud sibula- ja porgandikärbseid, aga peedikärbse olemasolust polnud mul aimugi. See võib peedile, täpsemalt öeldes selle vastsetele, kes toituvad peedipealsete viljalihast, märkimisväärset kahju tekitada. Peedilehed muutuvad täpiliseks, kolletuvad ja närbuvad, juurte suhkrusisaldus väheneb ning taim järk-järgult sureb.
Peedikärbse vastu saab võidelda Inta-viri ja Karate preparaatide abil, kasutades neid vastavalt juhistele.
Milliseid järeldusi ma enda jaoks tegin?
Enne istutamist desinfitseerige seemned kindlasti kaaliumpermanganaadi, vesinikperoksiidi või Fitosporini lahusega. Kastke mulda kaaliumpermanganaadi või Fitosporini roosa lahusega.
Lisage pinnasesse dolomiidijahu või puutuhka.
Kasvuperioodil piserdage lehti ja kastke mulda Fitosporini lahusega. Eemaldage umbrohud.
Valige haigustele vastupidavad peedisordid.
Väetage perioodiliselt, et peedil oleksid kõik vajalikud elemendid hea kasvu jaoks olemas.
Ja jälgige hoolikalt kahjureid.