Spiraea on metsaelanik
Õites on ta sama elegantne kui pruut.
Kohtub suvega valges kleidis
Ja see lõhnab nagu joobes maitse.Painduvatel okstel on lehed
Ja õrnad valged lilled
Kummardus raskuse all maapinnale
Ja kõik mesilased armusid temasse!
Mai keskel hakkas spirea õitsema.
Õhukestel painduvatel okstel moodustusid õisikutesse kogutud mitmed pungad.
Mõne päeva pärast puhkesid pungadest väikesed, valged ja väga lõhnavad õied.
Ja kimalased ja muud putukad lendasid kohe õitseva spirea juurde.
Tõime metsast väikese spirea võrse ja istutasime selle valgesse lillepeenrasse. Miks valge? Sest kui me oma suvemaja ostsime, kasvasid keset õue väikesed valge sireli ja lodjapuu põõsad.
Meenus kohe lapsepõlv: vanaema aias kasvasid kõrvuti valged sirelid ja buldenež ning nende võrade all kasvasid maikellukesed. Mulle meeldis õitsevate sirelite all mängida. Nii otsustasin oma aeda luua valge, kevadel õitseva nurga. Istutasin lodja kõrvale maikellukesi ning lähedalt, mitte kaugel suvilast, üles kaevatud sirelite alla anemoonid ja karikakrad.
Sellest on möödas mitu aastat ja minu valge nurgake on muutunud. Sireli on kasvanud suureks puuks, uhke lodjapõõsas on külmunud ja lillepeenar on külvatud siniste ja roosade õitega kurelipuu seemnetega. Ka anemoon on peaaegu kadunud, andes teed kollastele priimulatele ja karukellidele ning sireli alla on elama asunud oranžid liiliad ja kirjud kannikesed. Pisike spireavõrse on puhkenud suurejooneliseks põõsaks, mis rõõmustab meid oma kevadiste õitega, täites aia oma aroomiga.
Mis taim see on?
Spiraea on mitmeaastane heitlehine põõsas Rosaceae perekonnast, mis õitseb kevadel peenikeste, painduvate võrsetega. Lehe kuju ja taime kõrgus varieeruvad sordist olenevalt. Ma ei tea oma spirea sorti.
Põõsas on umbes 1,5 meetrit kõrge. Kevadel ja suvel kasvavad uued oksad pikemaks. Lõikan need põõsa kõrgusele tagasi.
Meie spirea lehed on üksikud, rohelised, pehmed, pikliku kujuga ja mõne lehe tipus on väikesed sakilised servad.
Õisikud on korümbid, millel on palju väikeseid õisi, millel on viis valget kroonlehte, õie sees on pikad ripsmed-tolmukad.
Õrnad, lumivalged õisikud paiknevad kogu õhukese oksa pikkuses, mis lillede raskuse all paindub peaaegu maapinnani.
Õitsev spirea ei jäta kedagi ükskõikseks; kõik kiirustavad meie iluduse kõrval pilti tegema. Spirea õitseb umbes kuu aega, seejärel õied närbuvad ja moodustuvad seemned.
Spireat saab paljundada seemnete, pistikute või kihilise kasvatamise teel (alumiste okste mulda matmine). Põõsa saab jagada ka mitmeks osaks.
Spiraea on vastupidav taim, mis elab varjualuseta üle isegi tugevad külmad. See ei vaja erilist hoolt; kastame seda vastavalt vajadusele. Meie spireal pole mingeid haigusi täheldatud. Küll aga kannatab see kahjurite, näiteks väikeste hallikasroheliste lehetäide all. Tundmatu kahjur närib ka õrnu lehti. Sel aastal katsid lehetäid noorte võrsete latvu. Me ei töödelnud neid õigel ajal lehetäide tõrjevahenditega, seega pidime nende kõverdunud lehtedega ladvad ära lõikama ja ahjus põletama.
See kaunilt õitsev põõsas kasvab meie suvilas. See on minu lemmik vähestest põõsastest, mis meil on.