See aasta oli õunade poolest rikkalik. Meie noored õunapuud olid sõna otseses mõttes viljadest kaetud.
Sõime kõhud täis maitsvaid värskeid õunu otse puudelt ning kostitasime oma perekonda ja sõpru. Tegime õuntest moosi – väga maitsev meemoos Ja tervete taimede kompott õunad.
Ja kui keegi enam õunu süüa ei tahtnud ning neid oli veel alles ja need hakkasid riknema, otsustasin teha õunasiidriäädikat.
Mul on eelmisest aastast veel äädikat alles; kasutan seda marinaadides ja lisan ketšupile tavalise äädika asemel, kui retsept seda nõuab. Kasutan seda ka immuunsüsteemi tugevdamiseks ning ennetamiseks ja raviks. Joon perioodiliselt vett õunasiidriäädika ja meega.
Õunasiidriäädika valmistamine kodus on väga lihtne. Teil on vaja järgmisi koostisosi: õunu, suhkrut või mett ja musta leiva koorikut.
Kui teil on oma õunu, võite kasutada isegi kergelt riknenud, ussiaukudega õunu; muidugi peate riknenud osad ära lõikama ja õunad hästi pesema.
Võite kasutada poest ostetud õunu, aga need ei pea tingimata kallid olema; odavamad sobivad suurepäraselt. Sel sügisel läksid õunad poodides väga kalliks. Võiks arvata, et see on saagi tippaeg ja seega langevad hinnad, aga mingil põhjusel algavad need tegelikult 190 rublast ja rohkem.
Äädika valmistamiseks võtsin 1 kg õunu, 1 liitri sooja keedetud vett, 30-grammise rukkikrutooniga ja 100 grammi mett, mis on 3 supilusikatäit. Mee võib asendada suhkruga, samuti 100 grammi.
Õunad tuleb riivida koorimata, koos südamike ja seemnetega.
Pane õunasegu 3-liitrisesse purki. Täida sooja keedetud veega. Lahusta mesi või suhkur väheses koguses vees ja vala purki. Aseta peale kuiva rukkileiva koorik.
Sega purgis olev segu läbi, kata kaheks kuni neljaks kihiks volditud marliga ja seo purgi kael kummipaelaga kinni.
Asetage purk 10 päevaks käärima pimedasse ja sooja kohta, aga kui ruum on jahe, võite seda hoida 15 päeva.
Segu on oluline segada puulusikaga igal hommikul ja õhtul.
10-15 päeva pärast tuleks kääritatud õunasegu visata kurnile ja lusikaga pigistada, et mahl paremini eraldada.
Pigistan pigistatud massi uuesti sõelas, seal on augud väiksemad ja mahl eraldub paremini.
Peaaegu kogu mahla välja pigistamiseks mässin viljaliha marli sisse ja pigistan mahla kätega välja.
Ma tahan teid hoiatada: kui pigistate mahla läbi uue marli või sidemete, peske need kindlasti enne kasutamist. Sidemeid pleegitatakse ja steriliseeritakse tootmise ajal spetsiaalsete kemikaalidega. Proovisin kunagi maasikamahla läbi värske sideme pigistada. Pidin mahla ära viskama, sest see lõhnas nagu side.
Sain 1,4 liitrit mahla. Kurnasin mahla uuesti läbi väikese sõela, mis oli vooderdatud kahe marlikihiga.
Nüüd peate mahla edasiseks kääritamiseks lisama veel mett või suhkrut - 50-100 grammi, mahlas lahjendatud.
Kata purk kindlasti marliga, seo kael kummipaelaga kinni ja aseta kaheks kuuks sooja ja pimedasse kohta. Mina hoian oma äädikat köögikapis.
Purgi sisu pole enam vaja segada.
Nende kahe kuu jooksul toimub käärimine ja äädika pinnale tekib valkjas kile – äädikaema. Selle kile paksus võib varieeruda, mis näitab, et käärimine toimub normaalselt.
Selle aja jooksul settib kogu sete purgi põhja. Õunasiidriäädikas on täielikult valmis. See tuleb ettevaatlikult läbi mitme kihina volditud marli valada klaasmahutitesse – pudelitesse või purkidesse. Nüüd sulgege purgid tihedalt kaantega.
Valmis õunasiidriäädikal on meeldiv mee-õuna aroom. See on selge ja kauni kuldkollase merevaigukollase värvusega.
Kuid põhjas võib siiski olla väike kogus setteid. Loodusliku omatehtud õunasiidriäädika kangus on vahemikus 4–6%.
Õunasiidriäädikat tuleks hoida jahedas ja pimedas kohas. Meie hoiame seda külmkapis.