Milliseid haigusi jaanalindudel on ja kuidas neid ravida?

Jaanalinnud võivad kannatada mitmesuguste haiguste all, sealhulgas seedetrakti probleemid, lihasluukonna probleemid ning ülemiste ja alumiste hingamisteede probleemid. Samuti võivad nad kannatada naha- ja maksahaiguste all. Linnukasvatajad peavad olema teadlikud sümptomitest ja ravimeetoditest. See artikkel kirjeldab kõige levinumaid haigusi.

Ülemiste ja alumiste hingamisteede haigused

Jaanalindudel võivad sageli tekkida patogeensete mikroorganismide põhjustatud hingamisteede haigused. Need on tingitud looma üldisest nõrgenemisest ja ebasoodsatest keskkonnatingimustest. Tuvastatakse mitu levinud haigust, mis mõjutavad ülemisi ja alumisi hingamisteid.

Bakteriaalsed hingamisteede haigused

Tavaliselt tekivad bakteriaalsed hingamisteede haigused ebarahuldavate elutingimuste või nõrga immuunsuse tõttu.

Bakteriaalseid haigusi tuleb ravida õigesti valitud antibiootikumiga. Soovitatav on lasta see määrata kogenud veterinaararstil. Ennetava meetmena hoidke linde külma ja märjana ning andke neile täisväärtuslik toitmine, sealhulgas vitamiinid.

Linnugripp

Linnugripp on haigus, mida põhjustab linnugripiviirus. See mõjutab hingamisteid ja seedetrakti. Linnud kannatavad tursete ja depressiooni all. Haigus võib levida õhus levivate piiskade, saastunud seadmete ja sööda kaudu. Linnud keelduvad söömast, neil tekib silmaeritis, nad muutuvad põletikuliseks ja nende uriin omandab roheka varjundi.

Ennetava meetmena vaktsineerige oma jaanalinde linnugripi vastu, vältige kokkupuudet haigete lindudega ning veenduge, et linnumajas poleks tuuletõmbust, oleks soodne temperatuur ja hea õhuringlus.

Haiguse vastu võitlemiseks kasutage spetsiaalseid ja kalleid antibiootikume, mida pakuvad sanitaar- ja epidemioloogiaasutused. Kui haigus süveneb, tuleb jaanalinnud utiliseerida, et vältida nakkuse levikut nende poolt.

Mükoplasma

See on nakkushaigus, mis mõjutab õhukotte, nina limaskesta ja kopse. Seda levitavad nii haiged kui ka paranenud linnud. Nakkus siseneb hingamisteede kaudu. Alla üheaastased jaanalinnud on sageli vastuvõtlikud. Loomad võivad haigestuda kõrge õhuniiskuse, alatoitmise, ebapiisavate pidamistingimuste, halva ventilatsiooni ja vitamiinipuuduse tõttu.

Kui jaanalinnud haigestuvad, keelduvad nad söömast, neil on hingamisraskused, tekivad tursed ninakõrvalkoopad, vilistav hingamine, köha ja üldine nõrkus. Nende temperatuur võib tõusta ja munatootmine võib väheneda.

Ennetuseks on soovitatav lindude vaktsineerimine. See kaitseb sümptomite eest, suurendab munatootmist ja vähendab patogeenide edasikandumise ohtu. Varajases staadiumis raviks kasutage tylaani sisaldavaid tooteid.

Õhusaaste ja hingamisteede haigused

Jaanalinnud, kes elavad linnumajas ja jätavad sinna väljaheiteid, kannatavad eralduva ammoniaagi (mürgise gaasi) all. Kuna linnud magavad pea langetatud, võib gaasi mürgine ja ärritav lõhn põhjustada hingamisprobleeme. Ka tolm võib probleeme tekitada.

Probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks on soovitatav ruumi regulaarselt ventileerida, tagada hea ventilatsioon ja hoida loomi kaubaalustel. Kasutage kindlasti ammoniaaki vähendavaid tooteid.

Aspergilloos

Aspergillus perekonna patogeensete seente põhjustatud haigus. Haigus mõjutab õhukotte, põhjustades nodulaarset ehk katarlaalset kopsupõletikku ning harvemini bronhiiti ja trahheiiti. Jaanalinnud võivad nakatuda seenespooridesse hingamisteede ja harva seedetrakti kaudu.

Haigus võib kulgeda ägedalt või krooniliselt. Nakatunud linnud keelduvad toidust, kannatavad janu käes, muutuvad loiuks ja neil on silmad kinni. Täiskasvanud lindudel esineb kõhulahtisust, närvihäireid ja hingamisraskusi.

Ravi seisneb Nizorali või Nystatiini manustamises annuses 10 mg 1 kg kehakaalu kohta. See ravi kestab seitse päeva. Seejärel antakse lindudele amoksitsilliintrihüdraati annuses 250 mg 1 kg kehakaalu kohta joogiveega kaks korda päevas viie päeva jooksul. Järgmisena ravitakse linde 5% oksütetralahusega annuses 2 kg ravimit 500 liitri joogivee kohta 3-5 päeva jooksul. Viimane etapp on oksütetratsükliin-Pharm annuses 50-125 mg/kg kehakaalu kohta söödas või joogivees 4-5 päeva jooksul.

Kindlasti desinfitseerige ruumid ja inkubatsiooniseadmed, ärge suurendage linnumajades temperatuuri ja niiskust ning tagage hea ventilatsioon.

Võõrkeha hingamisteedes

Jaanalindude söömisel võib söötjatelt pärit purustatud toit pritsida ja hingamisteedesse settida. Võõrkehade sattumine hingamisteedesse on lindude lämbumise või surma sagedane põhjus. Suured toidutükid võivad samuti söögitorusse kinni jääda, mis võib lõppeda surmaga.

Ennetava meetmena on soovitatav lindudele anda keskmise või väikese suurusega toitu. Samuti on oluline hoolikalt veenduda, et aedik on võõrkehadest vaba.

Seedetrakti haigused

Jaanalinnud kannatavad sageli seedetrakti haiguste ja hingamisteede probleemide all. Linnukasvatajad puutuvad kõige sagedamini kokku seennakkuste, seedehäirete ja helmintiaasidega.

Viiruslik enteriit

See on viirushaigus, mis tekib siis, kui soolestik nakatub viirusega, kuna soolestik suudab kiiresti vett imada. Seda tüüpi haigusega kaasneb tavaliselt bakteriaalne enteriit.

Ravi tuleks läbi viia alles pärast veterinaararstiga konsulteerimist, kes teeb kindlaks kõhulahtisuse põhjuse ja määrab spetsiaalse ravimi. Ennetamiseks vaktsineerige oma linde.

Bakteriaalne enteriit

Seda haigust põhjustavad mitmesugused patogeenid, sealhulgas salmonella. Bakteriaalset enteriiti võivad esile kutsuda ka ussirohud, toore lutserni ülesöömine, mitmesugused parasiidid ja viirusnakkused. Loomad muutuvad loiuks, nende tasakaal on häiritud ja neil esineb üldine halb enesetunne. Peamine sümptom on lahtised väljaheited.

Ennetavate meetmetena järgige neid juhiseid: ravige nakkushaigusi, vältige lindla ülerahvastatust ja hoidke kõrget hügieenitaset.

Parasiitne enteriit

Selle haiguse korral koloniseerib linnu jämesoole ja pimesoole parasiitbakter Balantidium coli. Sellest saab jaanalinnu peamine oht. Kloaagis ja peensooles leidub sageli parasiiti Cryptosporidium, mis ründab kõhunääret ja selle kanaleid, neere ja maksa.

Selle haiguse vastu ei ole ühte ja sama efektiivset ravi.

Seen-gastriit

Seengastriit on nakkushaigus, millesse jaanalind võib nakatuda suures koguses halva kvaliteediga sööta süües või võõrkehaga magu vigastades.

Sellele haigusele ravi ei ole. Te ei saa oma lindu ise ravida, seega pidage kindlasti nõu veterinaararstiga.

Ussid

Levinud lindude haigus on ussnakkus, mida saab tuvastada ainult loomade väljaheidete regulaarse laborianalüüsi abil. Usside esinemise korral söövad loomad halvasti, võtavad aeglaselt kaalus juurde või hakkavad kaalust alla võtma.

Ussirohtu tehakse vastavalt vajadusele, kuna spetsiaalsed ravimid on kallid. Nende ravimite vale kasutamine võib viia parasiitide resistentsuse tekkeni.

Mürgistus

Jaanalinde võivad mürgitada nitraadid, pestitsiidid, raskmetallide soolad, furasolidoon ja muud mürgised ained. Mürgistus võib tekkida ka riknenud toidu söömise tõttu. See põhjustab peamiselt seedetrakti kahjustusi, millele järgnevad neuroloogilised sümptomid.

Diagnoosi saab panna ainult laboris pärast põhjalikku analüüsi ja uuringuid. Täpsete tulemuste põhjal määrab veterinaararst ravi.

Pterofaagia (sulgede nokkimine)

Selle haigusega jaanalinnud käituvad ebatavaliselt. Jaanalindude tibudel esineb sageli pterofaagiat. Mõnikord võib haigus viia ebameeldiva nähtuseni – kannibalismini, mis hõlmab naha nokkimist kuni see muutub tooreks ja sulgede söömist. Haiguse põhjuseks peetakse tasakaalustamata toitumist, haigusi ja stressi. Jaanalinnud kipuvad jäljendama oma sugulaste käitumist ning mõne aja pärast võivad mitu tibu hakata üksteist nokkima.

Eemaldage parvest pikemaks ajaks kõik linnud, kes on altid sulgede kitkumisele. Tehke sama iga linnuga, kes on nokkinud; tagastage ta pärast haavade täielikku paranemist. jaanalindude aretus Eemaldage linnud, kellele meeldib nokkida, ja lisage ülejäänud lindude söödale kahekordsetes annustes mineraallisandeid ja lauasoola.

Kõhukinnisus

Noored jaanalinnud, kes puutuvad kokku liivaga, kipuvad kõhukinnisusele. Kõhukinnisuse korral muutuvad linnud loiuks ja neil puudub isu. Mõned vastsündinud jaanalinnud kipuvad liiva sööma. Kui liiv alla neelab, kogunevad eesmaosse suured osakesed.

Haiguse ennetamiseks kasutage ainult peent savivaba jõeliiva. Hakkige roheline sööt peeneks ja ärge hoidke linde õlgedel, kuni nad on piisavalt vanad, et eristada sööta allapanust. Andke alati värsket sööta; vältige lutserni või närtsinud rohtu.

Salmonelloos

See on nakkushaigus, mida iseloomustab septitseemia ja soole difteeria-fibroosne põletik. Selle põhjustajaks on Salmonella enteridis, lühike, liikuv, gramnegatiivne ümarate otstega kepike.

Patogeeni peamine allikas on haiged või paranevad jaanalinnud. Linnud muutuvad nõrgaks, neil esineb üldine apaatia, letargia ja tasakaaluhäired. Täheldatakse kõhulahtisust ja vesist väljaheidet. Võivad esineda ka krambid ja halvatus.

Ravi peaks olema terviklik:

• Kolme päeva jooksul manustage Pharmaspectini subkutaanselt või intramuskulaarselt kiirusega 1 ml 2,5 kg kehakaalu kohta.
• 3-5 päeva jooksul andke Norfoloxi annuses 1 kg 4000 l joogivee kohta.
• Lisage söödale või veele oksütetratsükliin-pharmi annuses 50–125 mg 1 kg linnu kaalu kohta.
• 3-5 päeva jooksul andke 5% oksütetra lahust annuses 2 kg ravimit, mis on lahjendatud 500 liitris joogivees.
• Lisage 5-7 päeva jooksul söödale Nifulini annuses 2 kg 1 tonni toidu kohta.

Kesknärvisüsteemi mõjutavad haigused

Loetleme levinumad haigused, mis mõjutavad lindude kesknärvisüsteemi (KNS).

Newcastle'i haigus

See on levinud viirushaigus, mis kandub jaanalindudele edasi kanadelt, kes on haigusele vähem vastuvõtlikud. Sageli haigestuvad alla üheksa kuu vanused jaanalinnud. Haigus avaldub tavaliselt puhangutena. Loomad muutuvad nõrgaks, hakkavad pead tahapoole kallutama ja neil on koordinatsioonihäired. Haigus on sageli surmav.

Haiguse leviku tõkestamiseks tuleb haiged linnud hävitada ja utiliseerida. Vaktsineerimine on ennetamiseks hädavajalik.

Entsefalopaatia

See on äge haigus, mis võib mõjutada aju. Selle sümptomid meenutavad Newcastle'i haiguse sümptomeid. Selle põhjustab teadmata päritoluga viirus. Lindudel esinevad hingamissageduse muutused, kehatemperatuuri tõus, koordinatsioonihäired ja jäsemete värisemine. Entsefalopaatiaga linnud hakkavad ka komberdama, tunnevad end halvasti ja muutuvad loiuks.

Haiguse ravi hõlmab lindudele belladonna infusiooni manustamist. See meetod annab positiivseid tulemusi.

Botulism

Clostridium botulinum toksiin on ohtlik mürk, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. Isegi väike kogus toidu kaudu tarbitud toksiini võib olla surmav. Kergematel juhtudel võib paranemist oodata mõne päeva või nädala jooksul. Botulismi korral hakkab lind sulgedest vabanema ja tal tekib kerge halvatus.

Õigeaegne profülaktika guanidiiniga (30 mg/kg kehakaalu kohta) hoiab ära nakkuse. Botulismi eest aitavad kaitsta ka joogivee sanitaarmeetmed ja kvaliteetse värske toidu söötmine.

Lihas-skeleti haigused

Jaanalinnud on rasked, seega taluvad nende alajäsemed suurt koormust. Seetõttu peab nende skelett olema hästi arenenud. Selle saavutamiseks tuleb neid piisavalt toita, vastasel juhul tekivad probleemid, millest me hiljem räägime.

Osteoporoos

Osteoporoos on noorte jaanalindude seas levinud haigus. Osteoporoos põhjustab lindudel pehmeid luid, mis võib viia deformatsioonideni. Kasvu ajal deformeerunud jäsemed võivad olla põhjustatud oluliste mineraalide ja vitamiinide puudusest toidus ning kuuti ülerahvastatusest.

Deformatsioonide varajases staadiumis ravimiseks asetage kahjustatud jäsemele 7 päevaks žgutt koos laua või pulgaga. Vitamiine, aminohappeid ning mikro- ja makrotoitaineid sisaldava dieedi söötmine aitab jäsemete deformatsioone vältida.

Jäsemete vigastused

Jaanalinnud kannatavad sageli luumurdude ja vigastuste all, sealhulgas kõverate varvaste all. Halvad elutingimused, halb toitumine, juhuslikud löögid ja ohtlikes piirkondades kõndimine võivad kõik kaasa aidata hapra ja nõrga luu tekkele.

Murdunud või kahjustatud luude ja tiibade kiireks paranemiseks ravige neid ja fikseerige need normaalses asendis, kuni need on täielikult paranenud.

Müopaatiad

Müopaatia on haigus, mis tekib E-vitamiini ja mikroelemendi seleeni liigse või puuduliku sisalduse tõttu toidus.

Selle probleemi lahendamiseks on soovitatav lisada toidule seleeni sisaldavaid toidulisandeid. Vastasel juhul ei tohiks seda kasutada, kuna seleen on mürgine.

Hüpoglükeemia

Jaanalindudel võib pikaajalise paastu järel tekkida hüpoglükeemia, kuna veresuhkru tase langeb. See seisund põhjustab lindude koordinatsiooni kaotust ja nõrkust.

Kiire taastumise tagamiseks varustage oma looma tasakaalustatud toitumise ja glükoosilisanditega.

Nahahaigused

Kuna jaanalinnu suled ja nahad on turul väärtuslikud tooted, peavad linnukasvatajad olema teadlikud kõige ohtlikumatest nahahaigustest. See aitab nende haiguste teket õigeaegselt ennetada.

Lindude rõuged

Jaanalindudel põhjustab lindude rõugeid Avipoxvirus'e perekonda kuuluv viirus. See on väga ohtlik ja võib tappa umbes poole kogu karjast. Alla nelja kuu vanused jaanalinnud on viiruse suhtes kõige vastuvõtlikumad. Lindude rõuged esinevad kolmel kujul:

• Naha. Haiguse ilmnemisel ilmuvad nahale, silmalaugudele ja nokale erineva suurusega muhud, mis välimuselt sarnanevad tüükadega. Aja jooksul muhud iseenesest rebenevad, moodustades kuivad koorikud.
• Difteroid. Seda vormi iseloomustab sõlmede ilmumine suu ja ninaõõnte, kõri ning harvemini hingetoru ja bronhide limaskestadele. Harva on sellised kahjustused nähtavad ka soole limaskestal.
  Selle tagajärjel tekivad kollase või valge varjundiga difteroidsed ladestused. Selle vormi korral võivad jaanalindudel esineda konjunktiviit, millega kaasneb lima ja mädane eritis, mis kleepub looma silmalaud kokku. Rasked kõrikahjustused takistavad lindudel toitumast, mistõttu nad muutuvad nõrgaks ja kõhetumaks.
• Segatud. Nahk ja limaskestad on mõjutatud.

Diagnoos on võimalik kliinilise pildi ja epidemioloogiliste andmete põhjal. Diagnoos tuleb kinnitada laboratoorsete testidega.

Ennetamine saavutatakse lindude vaktsineerimise ja imporditud loomade rangete karantiinimeetmete abil. Ravi hõlmab kahjustatud naha või limaskestade kaudu tungivate sekundaarsete infektsioonide tekke ennetamist. Haigestunud jaanalinnu seisundi leevendamiseks määrab veterinaararst tõhusad antibiootikumid ja sümptomaatilise ravi.

Nakkuslikud dermatopaatiad

Nakkuslikud dermatopaatiad esinevad sageli ülesöömisele kalduvatel jaanalindudel. Lööbed tekivad silmade, jalgade ja varvaste ümbruse nahale, mis pakseneb ja kattub kuivade koorikutega. Need lööbed on põhjustatud tasakaalustamata toitumisest.

Haigust saab diagnoosida ainult veterinaararst. Ravi toimub paiksete seenevastaste ravimitega.

Naha parasiidid

Jaanalinnu sulgedest, nahakoorikutest ja haavadest immitsevast verest toituvad ektoparasiidid on farmides tavalised. Nende hulka kuuluvad sulestad, mis kahjustavad loomade väärtuslikke sulgi tõsiselt. Täid on jaanalindude seas äärmiselt haruldased.

Nakatumise vältimiseks peate regulaarselt kontrollima oma lindude sulgi täide ja lestade suhtes, töötlema hooneid ja ümbritsevat ala desinfitseerimisvahenditega ning hävitama närilisi. Puhastatud söödaväävel on parim pestitsiid sulgede töötlemiseks.

Maksahaigus

Jaanalinnud on vastuvõtlikud ebameeldivale haigusele hepatiit. Selle võivad põhjustada tuberkuloos, salmonelloos, streptokokoos ja muud infektsioonid. Jaanalinnud kannatavad sageli maksahaiguste all, mis on tingitud ebaõigest ravimite tarvitamisest, näiteks mürgiste ainete kasutamisest endoparasiitide hävitamiseks.

Hepatiidiga lindudel on roheline uriin, mis näitab maksa võimetust eemaldada neerudesse sisenevaid sapipigmente. Lindudel esineb ka kõhu suurenemist, maksa suuruse muutusi ja väljaheited muutuvad pruuniks.

Äge hepatiit ei põhjusta märgatavaid sümptomeid, kuid viib jaanalindude kiire surmani. Ravi hõlmab antibiootikume, glükoosi, B- ja C-vitamiini ning parasiidivastaseid ravimeid.

Ainult jaanalindude puhul täheldatud erinevate sümptomite mõistmise abil saab linnukasvataja haiguse tuvastada ja loomad õigeaegselt surmast päästa. Haiguse progresseerumise vältimiseks on mitmesuguseid tõrjemeetmeid ja ennetavaid meetodeid. Nende tundmine aitab linde tervena hoida.

Korduma kippuvad küsimused