Sort „Helena” on tõeline aiapärl. Kuigi selle õunad ei ole mõeldud tarbimiseks, lisavad nad aiale erilise võlu. Neid puid kasutatakse sageli nii rühmitustena kui ka iseseisvate kujunduselementidena. Oma peene värviga suudab see sort muuta isegi aia kõige silmapaistmatuma nurga maaliliseks maastikuks.
Sordi omadused
Taimel on ainulaadsed dekoratiivsed omadused – selle ilu püsib aastaringselt muutumatuna. Kevadel särab see roosade õienuppudega, seejärel muutub lehestik lillaks ja puu säilitab oma ilu hilissügiseni. Talvel kaunistavad seda punakad, sametised viljad, mis näevad lume taustal suurepärased välja.
Ajalooline taust, regionaalsus
Helena õunapuu on Kanada aretajate hoolika töö tulemus 20. sajandi keskel. See sort aretati ilutaimena, mis on võimeline vastu pidama Põhja-Ameerika karmidele kliimatingimustele.
Hübriidi loomisel on lähtutud kuulsast Nedzvetski õunapuust. "Kanada" ühendab endas kaks peamist omadust: ainulaadne dekoratiivne ilu, mis püsib kogu kasvuperioodi vältel, ja kompaktsus. See ei ole kantud riiklikku aretusregistrisse ega ole ametlikult tsoneeritud.
Sort on tõestanud oma tõhusust Ukraina ja Valgevene parasvöötme kliimas. Seda kasvatatakse edukalt nii kuumemates lõunapoolsetes piirkondades kui ka külmemates Venemaa põhjapoolsetes piirkondades, sealhulgas Uuralites, Siberis ja Kaug-Idas.
Puu kirjeldus
Õunapuu on keskmise suurusega, mitte üle 370–400 cm kõrgune ja seda iseloomustavad järgmised omadused:
- Juurestik on mitmeharuline, tihendatud ja tihedate niitidega, mis võimaldab tal mullast niiskust tõhusalt eraldada.
- Puu võra on lai ja tugev, ümara või ovaalse kujuga, ulatudes 300–400 cm läbimõõduga. Selle kuju võib aja jooksul rippuma hakata. Oksad sirutuvad peateljest teravnurga all ja on suunatud ülespoole, kuid võivad aja jooksul lõdveneda.
Puu võra on tihe, seega on selle korrasoleku ja dekoratiivse välimuse säilitamiseks vaja pügamist. - Noored võrsed on lillad, seejärel muutuvad pruuniks.
- Lehed on erksad, läikivad, lillaka varjundiga, ovaalse kujuga ja okste otstes on kolmeharulised elemendid. Lehepind on läikiv, tihe ja väga läikiv. Leheserv on saagjas, sakiline ja teravalt saagjas. Veenid on silmapaistvad.
Lehelabade värvus muutub õitsemise ajal tumepunasest hiljem tumeroheliseks, nende suurus on umbes 6-8 cm. - Õied on suured, taldrikujulised, roosade ja lillade toonidega ning maheda aroomiga.
Õitsemine algab aprilli lõpus ja kestab mai esimese kümne päevani, kuid soodsate ilmastikutingimuste korral ja olenevalt kasvupiirkonnast võib seda pikendada kuni kuu aega.
Puuvilja omadused
Selle ilutaime viljad köidavad pilku oma ainulaadse kujuga: neil on kergelt lame ümarus ja silmatorkav ribiline tekstuur.
Muud sordi omadused:
- nahk on kuldkollane, kaunistatud punaste laikude ja hõbedase vahaja kattega;
- naha all on peaaegu nähtamatud rohelised täpid;
- Nende õunte varred on pikad ja õhukesed;
- viljaliha on kompaktne, valgekollane, peeneteraline;
- maitset iseloomustab viskoosne, vürtsikas, hapukas-mõrkjas;
- iga puuvilja kaal on 2–5 g, läbimõõduga 1–1,3 cm;
- vilja sees on 5 seemnekauna, mida ümbritsevad nahkjad klapid;
- Tselluloos moodustub lihava anuma kasvu tõttu.
Kuigi Helena õuntel pole kulinaarseks kasutamiseks sobivat maitset ega suurust, leiavad mõned kodukokad neile kasutust. Nad kasutavad neid talvistele hoidistele, sealhulgas mitte ainult puu-, vaid ka köögiviljahoidistele, pikantse maitse lisamiseks.
Tootlikkus ja tolmeldajad
Kui õunapuu jõuab pungumisfaasi, hakkab see aeda täitma vapustava aroomiga, mis paratamatult meelitab ligi mesilasi, kimalasi ja teisi tolmeldajaid, kes väetavad tema õisi. See tagab eduka viljastumise.
Lisaks on mõned õunasordid ideaalsed partnerid dekoratiivsetele õunapuudele, sealhulgas:
- Idared;
- Gala;
- Meister;
- Golden Delicious ja teised.
Üks küps puu võib anda kuni 8–10 kg väikeseid vilju, mis kahjuks toorelt tarbimiseks ei sobi. Koristamine ei ole Helena õunapuu kasvatamise peamine eesmärk.
Valmimise ja viljakuse peensused
Teisel või kolmandal aastal hakkab puu kandma esimesi väikeseid õunu. Alguses võib viljamunasarjade arv olla piiratud, kuid iga aastaga nende arv pidevalt suureneb. Viie aasta vanuseks hakkab puu juba üsna rikkalikult vilja kandma.
Õunapuude pungumise haripunkt on aprilli lõpus või mai alguses. Kasvuperiood võib aga ilmastikutingimustest olenevalt oluliselt erineda. Jahedama ilmaga võib õitsemine kesta terve kuu.
Väikesed õunad saavad küpseks suve lõpuks ja on väga vastupidavad varisemisele, kaunistades oksi nii sügisel kui ka talvel.
Talvekindlus, haiguskindlus
Õunapuule on iseloomulik kõrge külmakindlus – see talub kuni -35 °C temperatuuri ilma üldise tervise kahjustamata. Täiskasvanud isendid ei vaja talvel täiendavat kaitsetöötlust, mistõttu sobivad nad ideaalselt kasvatamiseks karmi kliimaga piirkondades.
Kuigi Helena sort on tuntud oma tugeva immuunsuse poolest, ei välista see seenhaiguste ja kahjurite nakatumise võimalust. Epideemiate ajal või kõrge õhuniiskuse korral on puud nakatumisohus.
Taimekaitse tagamiseks on kevadel ja sügisel soovitatav teha ennetavaid töötlusi vaske sisaldavate toodetega. Need töötlused nõuavad regulaarsust ja tähelepanu.
Alamliik
Kasvatajad pole seda vapustavat ilutaime ignoreerinud. Algsest liigist on nad aretanud kaks alamliiki, millel mõlemal on oma ainulaadne ilu:
- Punaseleheline hübriid. See erineb algsest sordist ainult lehestiku värvuse poolest. Algselt on see rikkalik tumepunane, mis püsib kuni viljastumise alguseni. Pärast seda muutub lehestik smaragdroheliseks, mis püsib erksavärviline sügiseni.
- Kanada sort. Helena kodumaal Kanadas aretati välja veel üks ainulaadne alamliik. Seda eristavad kolmeharulised läikiva pinnaga lehed. See puu on lühike, kuid lai, graatsilise, võrgutaolise võraga.
Sellel on võime kergesti vastu pidada isegi kõige karmimatele ja ebasoodsamatele keskkonnatingimustele.
Õunapuude kasvatamine
Helena õunapuu edukas istutamine ei nõua erilisi oskusi ega kogemusi. Lugege lihtsalt hoolikalt juhiseid ja järgige neid täpselt.
Saidi nõuded
Parim aeg istutamiseks on varakevad või sügis. Kevadet peetakse kõige soodsamaks aastaajaks. Soovitatav on seemikud istutada enne lehtede ilmumist, kui muld on hästi soojenenud ja ilm on püsivalt soe. See tagab tõhusama juurdumise ja kaitseb taimi ebasoodsate madalate temperatuuride eest.
Kasvukoha valimisel peaksite arvestama kõigi selle ilupuu jaoks vajalike tingimustega:
- Eelistatav on valida tasane ala, et vältida vee stagnatsiooni ja selle tagajärjel aeglast kasvu ning puu surmaohtu;
- võimalused ala maksimaalseks valgustamiseks;
- kaitse tuuletõmbuse ja tuuleiilide eest;
- põhjavee sügavus ei ole väiksem kui 2,5 m;
- kergelt happelise või neutraalse happesuse ja toitainete sisaldusega muld.
Seemikute valik
Kvaliteetse Helena õunapuu seemiku valimiseks peaksite pöörama tähelepanu järgmistele näitajatele:
- tüvi on puhas ja ilma igasuguste koorekahjustuste, kasvajate või turseteta;
- juurestik näeb välja terve ja hästi arenenud;
- Haiguse tunnuseid, kuivanud lehti ega murdunud oksi ei tohiks olla.
- Puu istutamise optimaalne vanus on 1-2 aastat, mis tagab selle enesekindla kohanemise uute mullatingimustega.
Istutustööde tehnoloogia
Kui alles alustad aiapidamisega, pole Helena õunapuu istutamine keeruline ülesanne. Enne istutamist puhasta ala allesjäänud taimestikust, et kaitsta noort puud talvituvate putukakahjurite eest.
Pinnase kvaliteedi parandamiseks lisage istutusauku väetisi:
- 5 kg sõnnikut ja huumust;
- 20-25 g ammooniumnitraati ja superfosfaati.
Istutusprotsess hõlmab järgmisi samme:
- Kaeva 80–85 cm sügavune ja 75–80 cm läbimõõduga auk.
- Tasandage augu põhi ja täitke see mineraalväetisi ja orgaanilist ainet sisaldava mullaseguga.
- Augu keskele paigaldage vai, mis toimib noore õunapuu toena.
- Asetage seemik augu keskele, levitades juuri ettevaatlikult nii, et need ei kahjustuks, ja täitke see mullaseguga.
- Raputa taime mitu korda, et täita juurte ümber olevad mullatühimikud, ja tihenda muld õrnalt tüve ümber.
- Kasta taime ja multši tüve ümbrus turba või saepuruga.
- Seo õunapuu vaia külge. Tugi tuleks jätta 4-5 aastaks paigale.
Õunapuu hooldus
Põllumajanduskasvatuses edu saavutamiseks on vaja mitte ainult hoolikalt uurida istutussoovitusi, vaid ka pakkuda taimele piisavat hooldust, mis on üsna kättesaadav igale edu poole püüdlevale aednikule.
Kastmine
Helena õunapuu kasvatamisel on ülioluline säilitada selle sordi jaoks vajalik õhuniiskus. Oluline on noort puud pärast istutamist regulaarselt iga 7–10 päeva tagant piserdada, et seemik saaks kiiresti kohaneda ja arenema hakata.
Eripärad:
- Täiskasvanud puid tuleks kasta vastavalt kohalikele kliimatingimustele ja kehtivatele ilmaprognoosidele. Helena sagedane kastmine on ebasoovitav ja mõnikord kahjulik. Ta on võimeline iseseisvalt mullakihtidest veeallikaid otsima.
- Põuaperioodil võib puu vajada mitu korda hooaja jooksul kastmist, iga kord 30–40 liitrit vett.
- Pärast niisutamist on soovitatav mullakihti kobestada, ilma aiatööriistu liiga sügavale surumata. Samal ajal eemaldage juuremürk ja soovimatud taimed.
Pealmine kaste
Et puud säilitaksid oma õitseva ilu, vajavad nad regulaarset toitumist:
- Kevadine väetamine toimub kohe pärast mulla külmumist. Karbamiid tuleks mulla pinnale ühtlaselt jaotada (50 g ruutmeetri kohta).
- Augustis väetatakse aeda orgaanilise ainega, näiteks sõnniku või kana väljaheitega.
- Talvise külma edukalt üleelamiseks peavad puud sügisel oma toitaineid täiendama. Sel perioodil vajavad nad mineraallisandeid. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks väetada mitte üks, vaid kaks korda 10–15-päevaste vahedega.
Kärpimisreeglid
Helena ei vaja okste erilist kujundamist, kuid ainulaadse ja puhta ilme andmiseks on soovitatav noori võrseid varakevadel kärpida või kärpida. See aitab võra uuendada ja noorendada ning tagab ühtlase päikesevalguse kõikidele sõlmedele, mis on oluline puu tervise ja haiguste kaitse seisukohalt.
Talveks valmistumine
Hübriidil on hea talvekindlus – see suudab ilma erilise varjualuseta üle elada isegi kõige karmimad talved, kui tegemist on küpsete puudega.
Noorte õunapuude puhul on vaja talveks põhjalikumat ettevalmistust, mis hõlmab järgmisi samme:
- mähkige taime pagasiruumi agrokiu või kotiriide abil;
- kaitske noore puu alust näriliste eest metallvõrguga;
- Multšige puutüve ring huumuse, saepuru või turba kihiga, et vältida niiskuse aurustumist ja säilitada mulla vee- ja temperatuuri tasakaal.
Haigused ja kahjurid
Dekoratiivõunapuul on hea vastupidavus paljudele haigused, kuid on nakatumisohus seenpatogeenidega, eriti laialdaste epideemiate ajal või pikaajalises niiskes kliimas.
Taime kaitsmiseks erinevate haiguste eest on vaja rakendada järgmisi ennetavaid meetmeid:
- kuiva puidu eemaldamine;
- langenud lehtede eemaldamine;
- perioodiline keemiline töötlemine;
- juurestiku toitmine oluliste elementidega.
Kemikaalide kasutamisel tuleb rangelt järgida tootja juhiseid ja lahuste segamisel arvestada soovitatava annusega. Õigeaegsed ennetusmeetmed aitavad vältida keerukamaid probleeme, mis on seotud olemasolevate nakkuste ravimisega. Insektitsiide kasutatakse potentsiaalsete kahjurite vastu.
Õunapuude kaitsmiseks näriliste, näiteks jäneste, hiirte ja hamstrite eest, kes kipuvad talvel koort kahjustama, on soovitatav töödelda tüvede alumisi osi agressiivse lõhnaga kemikaalidega, näiteks rasva, kütteõli või kuivatava õliga.
Saagikoristus ja ladustamine
Helena õunapuude korjamisel on oluline meeles pidada, et need õunad saavad küpseks septembri lõpus - oktoobri alguses. Et viljad oleksid magusad ja maitsvad, valige koristamiseks kuiv ilm. Õunad korjatakse hoolikalt okstelt, jälgides, et need ei kahjustaks naabervilju ega oksi.
Korjatud õunu on kõige parem hoida jahedas, pimedas ja õhutatud kohas, kus temperatuur ei ületa 4–5 kraadi Celsiuse järgi. See aitab säilitada nende värskust ja vältida mädanemist.
Plussid ja miinused
Hübriid on oma arvukate eeliste tõttu võitnud aednike poolehoiu:
Arvustused
Kui hindate külmakindlat ja vähe hooldust vajavat istutust, on Helena õunapuu teie aeda ideaalne valik. Kahjuks on vili oma erilise maitse tõttu mittesöödav, kuid talvel on see lindudele toiduks.