Berkuti hernes on kestadega sort, mille seemnetel on pikk säilivusaeg ja idanemisvõime – neid saab istutada isegi kuus aastat pärast saagikoristust. See on kõrge, haiguskindel taim, mis sobib kasvatamiseks Kesk-Musta Maa piirkonnas, Põhja-Kaukaasias ning teistes lõuna- ja keskpiirkondades.
Kes ja millal selle sordi välja töötas?
Selle sordi aretamise kallal töötasid kolm aretajat: A. G. Besedin, A. M. Drozd ja N. A. Samarin. Täpsed ristamiseks kasutatud sordid pole teada, kuid heakskiitmise aastaks peetakse 2002. aastat (mõned allikad viitavad 2009. aastale).
Plussid ja miinused
See sort on aednike seas populaarne, kuna sellel on palju positiivseid omadusi, mille hulgas on järgmised eelised:
Sellel on üks puudus: pikkade varte tõttu vajab see tuge.
Taime, ubade ja seemnete välimuse omadused
Kõrge hernesena kasvab põõsas väga soodsates tingimustes 80 cm või kõrgemaks. Rohelist massi iseloomustab kiire kasv, seega tuleks see varte moodustumise alguses toe külge siduda.
- ✓ Lehtede vahase katte tõttu on kõrge põuakindlus.
- ✓ Võimalus seemneid pikka aega säilitada ilma idanemist kaotamata.
Sordil on järgmised välised omadused:
- lehed - tavaline roheline, kuid pinnal on vahajas kate;
- lisandid – keskmise suurusega, täpiline;
- lilled – valge ja keskmine;
- lehestik – mõõdukas;
- oa kuju – kõver;
- kaunade eripära on pikkus varieerub 8–10 cm, ülemine osa on terav;
- ubade värvus – tumeroheline;
- hernevarju – kollakasroheline;
- seemnete arv kaunas – 8 kuni 10 tk.
Maitse ja eesmärk
Sellel on iseloomulik maitse ja lai kasutusala. Selle õrnadel rohelistel hernestel on iseloomulik maitse ja aroom, mis teeb sellest asendamatu koostisosa mitmesugustes roogades.
Kuldherneid kasutatakse toiduvalmistamisel sageli suppide, lisandite, salatite ja muude roogade valmistamiseks. Nende rikkalik maitse lisab roogadele erilise võlu ja muudab need isuäratavamaks.
Omades väärtuslikke toiteväärtusi, kasutatakse seda hernest laialdaselt meditsiinis ja kosmetoloogias. Seda tüüpi hernes on rikas vitamiinide ja mineraalide poolest, mis on kasulikud inimeste tervisele. See parandab seedimist, tugevdab immuunsüsteemi ning soodustab terve naha ja juuste kasvu.
Üks peamisi viise herneste kasutamiseks on hernepüree valmistamise põhikoostisosana. Selle valmistamiseks keeda herneid pehmeks, seejärel püreesta need blenderis koos õli, soola ja vürtsidega. Saadud püreed saab serveerida liha- ja kalaroogadega ning kasutada ka pirukate ja kuklite täidisena.
Valmimine ja saagikus
Berkuti herned valmivad üsna kiiresti, võimaldades esimest saaki 60–70 päeva jooksul pärast külvi. See teeb neist ideaalse valiku neile, kes soovivad võimalikult kiiresti värskeid köögivilju.
Berkuti herne saagikus on muljetavaldav – korraliku hoolduse ja sobivate kasvutingimuste korral võib põõsa kohta saada kuni 3–4 kg herneid ja tööstusliku kasvatamise korral 65–100 t/ha. Tänu neile kõrgetele saagikusele saab neid kasutada mitte ainult värskelt, vaid ka külmutatult või talveks konserveeritult.
Maandumisfunktsioonid
Kuldse kotka edukaks kasvatamiseks oma kinnistul peate arvestama istutusomadustega:
- Muld. Üks peamisi nõudeid on viljakus. Taim eelistab lahtist, viljakat ja orgaanilise aine rikast mulda. Enne istutamist rikasta peenart komposti, kõdunenud sõnniku või huumusega.
- Krunt. Taim eelistab valgusküllast, sooja, tuuletõmbuse ja külma tuule eest kaitstud kohta. Varjulisse kohta istutamine pole soovitatav.
- Istutusskeem. Taimed tuleks istutada umbes 10–15 cm kaugusele teineteisest, et tagada neile piisavalt ruumi kasvamiseks ja arenguks. Istutussügavus sõltub seemnete suurusest, kuid jääb tavaliselt vahemikku 3–5 cm.
- ✓ Berkuti herneste optimaalseks kasvuks peaks mulla pH tase olema vahemikus 6,0–7,5.
- ✓ Pinnas peab olema hea drenaažiga, et vältida vee stagnatsiooni.
Põllumajandustehnoloogia peensused
Herned edenevad niiskes pinnases, seega on oluline tagada, et see oleks alati niiske. Kastmise võti on sagedus. Päikesepõletuse vältimiseks on kõige parem herneid kasta hommikul või õhtul. Oluline on meeles pidada, et herned vajavad õitsemise ja kaunade moodustumise ajal rohkem niiskust. Herneid on kõige parem kasta sageli, aga väikestes kogustes.
- × Väldi kastmist keset päeva, et vältida lehtede kõrbemist ja vee aurustumist.
- × Ärge laske mullal üle kasta, sest see võib põhjustada juuremädanikku.
Selle sordi väetamine väärib erilist tähelepanu. Peamised aspektid:
- Hea kasvu ja arengu tagamiseks vajab taim regulaarset väetamist. Soovitatav on väetada iga 2-3 nädala tagant, alates esimeste ubade ilmumisest.
- Võite kasutada mineraal- või orgaanilisi väetisi. Mineraalväetisi saab mulda lisada enne herneste istutamist, orgaanilisi väetisi aga taimede kasvu ajal.
Vastupidavus haigustele ja kahjuritele
Üks peamisi probleeme, millega aednikud silmitsi seisavad, on haigused ja kahjurid, mis võivad saagi juba juurest hävitada. Berkuti hernestel on ainulaadne võime neile probleemidele vastu pidada tänu nende vastupidavusele haigustele ja kahjuritele.
Sellel sordil on tugev haiguskindlus, kuid see pole immuunne putukate rünnakute suhtes. Suurim oht on rulllehed. Ennetamine ja tõrje:
- Selle kahjuri rünnaku vältimiseks on oluline umbrohi kiiresti eemaldada ja muld kobestada. Lähedusse võib istutada valget sinepit, mis kahjurit tõrjub.
- Kui lehtrullid teie hernepeenart ründavad, saate neist lahti saada rahvapäraste vahenditega: tomatipealsete, jahvatatud punase paprika ja küüslaugu infusiooniga. Samuti on võimalik keemiline töötlemine, kuid alles enne õitsemise algust.
Tervisliku saagi säilitamiseks tuleks Berkuti herneid regulaarselt töödelda spetsiaalsete preparaatidega. Haiguste ennetamiseks on soovitatav taimi pritsida vaselahuse või muude antimikroobsete ainetega.
Arvustused
Berkuti herneid oma aias kasvatades võite olla kindel kvaliteetses ja rikkalikus saagis. See hernesort sobib ideaalselt nii kogenud kui ka algajatele aednikele tänu vähesele hooldusele ja suurele saagikusele.