Maasikas on uus sort väga ebatavalise välimusega. Selle peamine kasutusala on dekoratiivne, kuid tuumad on oma kõrge toitainesisalduse tõttu ka söödavad. See on soojust armastav kultuur, mis sobib kasvatamiseks mitte ainult lõunas, vaid ka jahedamas kliimas.
Sordi omadused
Maasikas on ainulaadne maisisort, mida iseloomustab ebatavaline küpsemisviis. Nõuetekohase hoolduse ja toitainete korral arenevad maisivarre alusele aktiivselt uued võrsed, mis levivad juhuslikus mustris.
Välimuse iseloomulikud tunnused
Seda üheaastast teraviljakultuuri iseloomustab keskmine kõrgus – 150–200 cm (ja mõnikord isegi 300 cm) – ning väga tugevad ja peenikesed võrsed. Sordi saab tuvastada ka muude tunnuste järgi:
- Lehed:
- paiknevad varrel vaheldumisi ja neile on iseloomulik paelataoline struktuur;
- lehestiku värvus on roheline ja rikkalik, nende pikkus ulatub 50–70 cm-ni ja laius vaid 5–8 cm;
- lehtede pinnal on pikisuunalised heledad triibud;
- Lehtterade struktuur on üsna kõva ja kare.
- Maisitõlvikud:
- väike - nende pikkus ei ületa 8-10 cm ja läbimõõt on 6-8 cm;
- kuju on tavaline mais, kuid laienenud alusega, mis muutub kitsaks ülaosaks;
- Välimuselt võrdlevad paljud neid männikäbide või maasikatega;
- ühe maisitõlviku kaal varieerub 60–75 g;
- Pead ilmuvad lehtedest varakult, kui nad alles hakkavad valmima.
- Terad:
- väike ja arvukas;
- nende kuju on terav-ovaalne;
- Värvus on särav rubiinpunane.
- Spikelets:
- on õie õisikud;
- sisaldavad tohutul hulgal eri soost pungi;
- asuvad piki keskjoont.
Eesmärk ja maitse
Maasika maisil on lai kasutusala – seda kasutatakse hekkide loomiseks, suurte alade tsoneerimiseks ja lillepeenarde kaunistamiseks. Vilju ja lehti kasutatakse esteetiliste kompositsioonide loomiseks. Atraktiivse lehestikuga maisitaimed loovad lillepeenardele ideaalse tausta.
Lisaks on maisiterad väärtuslik toiduaine oma vitamiinide ja mineraalide sisalduse tõttu. Neid töödeldakse jahuks ja kruubiks ning ebaküpsed pungad on suurepärane loomasööt. Hiljuti on neid maisiterasid hakatud kasutama looduslike toidupigmentide tootmiseks.
Millal koristada?
Saak valmib 80–90 päevaga, massikoristus toimub augustis-septembris. Teravilja küpsuse kontrollimine on lihtne: surve rakendamisel voolab välja valkjas vedelik ja pungad hakkavad kergelt tagasi närbuma.
Toiduvalmistamiseks mõeldud saaki on soovitatav hoida külmkapis, samas kui teisi taimeosi saab mitu aastat hoida jahedas ruumis, kus on juurdepääs värskele õhule.
Tootlikkus
Maasika mais annab suure saagikuse tänu 2–4 viljapea moodustumisele varre kohta. Maksimaalne saagikus saavutatakse taimede eraldi kasvatamisel.
Kasvamine ja hooldus
Maasika maisi kasvatatakse nii seemnetest kui ka seemikutest. Esimest meetodit peetakse populaarsemaks ja tulusamaks.
Omadused ja sordinõuded:
- Parim aeg külvi alustamiseks on mai alguses, kui mulla ja õhu temperatuur on +13…+18 kraadi.
- Mais vajab kohta, kus on palju päikesevalgust ja mis on kaitstud tuulte eest.
- Eelistab kergeid, õhustatud, orgaanilise aine rikkaid ja hästi ventileeritavaid muldasid.
- Maisi parimateks eelkäijateks on oad, muud kaunviljad, lutsern ja kartul.
- Enne istutamist soojendatakse seemneid päikese käes ja leotatakse 24 tundi vees.
- Istutamiseks tehakse augud, millest igasse pannakse mitu seemet, mis kastetakse maasse kuni 7 cm sügavusele.
- Mais ei talu tihedat istutamist, seega peaks taimede vahekaugus olema 45-50 x 45-50 cm.
- Seemnete idanemist täheldatakse umbes paar nädalat pärast istutamist.
Kastmine ja väetamine
Maisihooldus hõlmab kastmist põua ajal, perioodilist mulla kobestamist, umbrohutõrjet, külgvõrsete eemaldamist, taimede harvendamist pärast esimest tärkamist ning kahekordset väetamist orgaaniliste ja mineraalväetistega. Samuti on oluline haiguste ennetamine.
Eripärad:
- Oluline on taime hoolikalt kasta, vältides juurestiku läbipesemist. Ideaalis tuleks maisiridade vahele luua madalad kanalid, et vesi saaks koguneda.
- Maisisaagi väetamine on terve maisi võti. See vajab nii mineraal- kui ka orgaanilisi väetisi, mida tuleks kasutada intensiivse kasvu perioodidel ja enne pungude tekkimist.
Haigused ja kahjurid
Maasikas on vastuvõtlik mitmesugustele seeninfektsioonidele, sealhulgas lahtisele nõgile, fusarium-närbumisele, varremädanikule ja nõgile. Haiguste ennetamine hõlmab mulla desinfitseerimist enne istutamist ja seemnete töötlemist spetsiaalsete preparaatidega.
Putukate seas, mis võivad maisi kahjustada, on kõige ohtlikumad juurelehed, puuvilla-kuklid ja rootsikärbsed. Laia toimespektriga putukamürgid on tõhusad kahjuritõrjevahendid.
Eelised ja puudused
Maasika maisil, dekoratiivsel sordil, on mitmeid eeliseid:
Arvustused
Maasika mais on meie riigis uus sort. Seda peetakse dekoratiivseks, kuid tõlvikud sobivad ka söömiseks, konserveerimiseks ja muuks otstarbeks. Kui kõik põllumajanduslikud nõuded on täidetud, annab see sort rikkaliku saagi. Peamine on kevadel ennetav haiguste ja kahjurite tõrje ning õigeaegne väetamine orgaanilise ja mineraalainega.