Maasika istutamise ajastuse valimine sõltuvalt piirkonnast

Maasikate istutamiseks õige aja valimine mõjutab otseselt põõsaste ellujäämismäära ja tulevast saaki. Istutusaeg sõltub lisaks aastaajale ka konkreetsest piirkondlikust kliimast, sordi omadustest ja ilmastikutingimustest. Oluline on hoolikalt kaaluda parimat istutusaega: kevad, suvi või sügis lõuna-, kesk- ja põhjapiirkondades.

Aedmaasikate istutamise ajastust mõjutavad tegurid

Maasika istutamise ajastus on võtmetegur, mis määrab lisaks seemikute ellujäämismäärale ka nende hilisema saagikuse. Edukas kasvatamine sõltub kliima-, mulla- ja põllumajandustingimuste kombinatsioonist, mida tuleb igas piirkonnas arvesse võtta.

Peamised kriteeriumid:

• Seemikute juurdumiseks on optimaalne temperatuur 15–20 °C. Kui istutada kevadel liiga vara või sügisel liiga hilja, aeglustab madal temperatuur juurte arengut, vähendades taime võimalusi stressi üle elada.
• Põhja- ja keskpiirkondades võivad hiliskevadel ja varasügisel külmad kahjustada noori põõsaid, seega tuleks istutusajad valida nii, et taimedel oleks enne külma ilma saabumist aega tugevneda.
• Lühikese suvega piirkondades on kõige parem maasikaid istutada kevadel, et põõsastel oleks aega areneda ja talveks valmistuda. Lõunapoolsetes piirkondades, kus talved on leebemad, on sügisene istutamine tavalisem, mis võimaldab esimest saaki järgmisel suvel.
• Edukaks juurdumiseks peab muld soojenema vähemalt +12°C-ni. Külmas ja niiskes pinnases arenevad juured halvasti ning taimed on haigustele vastuvõtlikumad.
• Liiga kuiv muld kevadel või suve lõpus takistab seemikute kasvu, seega on istutusaeg sageli seotud piisava mulla niiskuse perioodiga. Optimaalset mulla niiskustaset peetakse stabiilseks vähemalt 2-3 nädalat pärast istutamist.
• Soovitatav on maasikaid istutada kohta, kuhu on eelnevalt lisatud orgaanilisi ja mineraalväetisi. Kui peenra ettevalmistamine võtab kauem aega, nihkub ka istutusaeg.

Aedmaasikate istutamise aja valikut mõjutavad ka muud tegurid:

• Sordi omadused. Igavesed sordid kannavad vilja mitu korda hooaja jooksul ja vajavad tugeva põõsa moodustamiseks ning esimesel aastal saagi saamiseks varasemat kevadist istutamist.
  Standardsorte saab istutada nii kevadel kui ka sügisel, olenevalt piirkondlikust kliimast. Lõunapoolsetes piirkondades peetakse sügist produktiivsemaks, kuna taimed koguvad talve jooksul energiat ja annavad järgmisel hooajal rikkaliku saagi.
  Varakult valmivad sordid tuleks istutada varem, et neil oleks aega saagi saamiseks. Hilja valmivad sordid edenevad paremini sügisel istutades.
• Istutusmaterjali kvaliteet ja tüüp. Selle aasta võsundid juurduvad kõige paremini suve lõpus või sügisel, kui temperatuur langeb, kuid muld säilitab endiselt sooja. Frigo seemikuid saab istutada peaaegu igal aastaajal (kevadest sügiseni), kuna nad läbivad spetsiaalse ettevalmistuse ja hakkavad kiiresti kasvama.
  Konteinerist kasvatatud seemikud on ümberistutamise suhtes vastupidavad ja neid saab istutada hiljem kui avatud juurestikuga taimi.
• Niisutussüsteemi olemasolu. Kuumade ja kuivade suvedega piirkondades ei anna istutamine ilma regulaarse kastmiseta sageli tulemusi. Seetõttu püüavad aednikud oma istutamise ajastada piisava loodusliku niiskuse perioodidele või kasutada tilkkastmist.
  Sügisel harides on eriti oluline, et oleks juurdepääs kastmisele: taimedel peab olema aega enne külmade saabumist tugevamaks saada.
• Valgustase ja päevavalguse tunnid. Kevadel ja suve alguses on päevavalgustundide arv pikem, mis kiirendab seemikute kasvu ja juurdumist. Sügisel seevastu päevavalgustundide arv väheneb, seega on oluline taimed istutada enne lühikeste päevade saabumist – augustis või septembri alguses –, vastasel juhul pole taimedel aega juurduda.

Paljud aiapidajad valivad kevadise või sügisese istutamise, lähtudes sellest, millal nad saavad taimehooldusele rohkem tähelepanu pöörata: regulaarne kastmine, umbrohutõrje ja mulla kobestamine.

Aedmaasikate istutamise aega ei määra mitte üks tegur, vaid terve hulk tingimusi:

• kliima;
• muld;
• sort;
• seemikute tüüp;
• niisutusvõimaluste kättesaadavus jne.

Millal istutada maasikaid avamaal, olenevalt piirkonnast?

Maasika istutamise ajastus sõltub otseselt kliimatingimustest: õhu ja mulla temperatuurist, suve kestusest ja külma tõenäosusest. Taimede hea juurdumise ja ellujäämise tagamiseks on oluline arvestada mitte ainult kalendri, vaid ka piirkondlike oludega.

Kevadel

Kevadise istutamise eeliseks on see, et see annab maasikatele piisavalt aega juurdumiseks ja tugeva roseti moodustamiseks ning talveks on põõsad juba külmakindlad. Peamised tegurid:

• Lõunapiirkonnad (Krimm, Kuban, Odessa oblast). Siin istutatakse maasikaid varakult – märtsi lõpust aprilli keskpaigani. Muld soojeneb kiiresti ja taimed hakkavad kohe kasvama. Siiski on oluline olla ettevaatlik korduvate külmade suhtes: külma ilma saabudes kaetakse noored taimed agrokiuga.
• Keskriba (Moskva, Tula, Kiievi oblast). Optimaalne istutusaeg on aprilli keskpaigast mai alguseni. Sel perioodil on muld juba piisavalt soe, kuid mitte veel liiga kuiv, ja külmaoht on minimaalne.
• Põhjapiirkonnad (Leningradi oblast, Karjala, Põhja-Ukraina). Siin soojeneb muld hiljem, seega istutatakse maasikaid mai keskpaigast juuni alguseni. Varasem istutamine võib ebaõnnestuda külma mulla tõttu, mis pärsib juurdumist.

Suvel

Suvine istutamine toimub enamasti jooksva aasta võsundite abil. See võimaldab kiiremini uusi põõsaid kasvatada ja järgmiseks hooajaks saaki koristada.

Kasvuaeg sõltub kasvukoha asukohast:

• Lõuna. Optimaalne aeg on juuli lõpust augusti keskpaigani. Oluline on oodata, kuni äärmuslik kuumus on möödas, vastasel juhul võivad noored taimed ära kuivada. Piisava kastmise ja varju korral juurduvad seemikud hästi ja on talveks hästi arenenud.
• Keskpiirkonnad. Riigi keskosas istutatakse maasikaid augustis, kui päike enam ei kõrveta, kuid kasvuks on piisavalt soojust. Sügiseks on taimedel hästi arenenud juurestik ja nad elavad talve kergesti üle.
• Põhjapoolsed piirkonnad. Siin tehakse suvist istutamist alles augusti alguses ning ainult regulaarse kastmise ja kattega. Hilisem istutamine on riskantne – põõsastel pole aega enne külma ilma saabumist juurduda.

Sügisel

Sügisene istutamine on mugav, sest taimed ei raiska energiat lehtede kasvule ja saagile, vaid suunavad oma energia otse juurtele. Kevadeks hakkavad need taimed kiiremini kasvama ja annavad suuremat saaki.

• Lõunapoolsed piirkonnad. Lõunapoolsetes piirkondades saab maasikaid istutada septembri algusest oktoobri keskpaigani. Pehme kliima võimaldab taimedel juurduda isegi hilissügisel. Krimmis ja Kubani oblastis on istutamine lubatud oktoobri lõpuni.
• Keskriba. Parim aeg on augusti lõpust septembri keskpaigani. Hiljem istutades on suur oht, et taimedel ei ole aega juurduda ja mõned surevad talvel.
• Põhjapoolsed piirkonnad. Põhjapoolses kliimas tuleks istutamine lõpetada augusti lõpuks. Esimesed külmad on võimalikud juba septembris, seega on usaldusväärse talve tagamiseks kõige parem katta taimed täiendava multši või agrokiuga.

Kuu kalendri järgi istutuskuupäevad

Maasika istutuskuupäeva valimisel arvestavad paljud aednikud lisaks kliimale ja piirkondlikele teguritele ka kuukalendrit. Arvatakse, et kuu faasid mõjutavad taime kasvu, kusjuures juurestik ja maapealne osa arenevad erinevalt.

Vaatame lähemalt:

• Kasvav kuu. See on maasikate istutamiseks kõige soodsam aeg. Sel perioodil suunatakse taimede elujõud ülespoole, moodustub tugev maapealne osa ja pungad tulevase saagi jaoks. Seemikuid on soovitatav istutada kasvava kuu faasis, eriti teises veerandis.
• Kahanev kuu. Sel ajal areneb juurestik aktiivsemalt. Arvatakse, et kahaneva kuu ajal istutatud taimed juurduvad paremini, kuid nende kasv on aeglasem. See periood sobib maasikate istutamiseks, eriti kui peamine eesmärk on tugevate põõsaste moodustamine.
• Noorkuu ja täiskuu. Neid päevi peetakse istutustöödeks ebasoodsaks. Taimed on nendel perioodidel nõrgenenud, neil on raskem juurduda ja nad võivad pärast ümberistutamist kauem haigeks jääda.

Lisaks Kuu faasidele arvestavad põllumehed ka selle asendiga sodiaagimärkides. Maasikate jaoks peetakse kõige soodsamaks perioodiks aega, mil Kuu läbib Sõnni, Vähi, Neitsi, Kaljukitse ja Kalade märke – need perioodid soodustavad viljakate ja tugevate taimede arengut.

Milline ilm on istutamiseks parim?

Maasika edukas juurdumine sõltub suuresti ilmast istutuspäeval. Liigne päike või äkilised külmalained stressivad taimi ja vähendavad nende kiire juurdumise võimalust.

Optimaalseteks tingimusteks peetakse:

• Pilvine, aga soe ilm. Pilvine ilm kaitseb noori põõsaid päikesepõletuse eest ja pehme, hajutatud päike soodustab rahulikku kasvu.
• Pärastlõunased tunnid. Õhtul pole muld ja õhk enam nii ülekuumenenud, niiskuse aurustumine väheneb, seega taluvad taimed siirdamist paremini.
• Õhutemperatuur +10…+18°C. See on juurdumiseks mugav vahemik: madalamate väärtuste korral juurte kasv aeglustub ja temperatuuril üle +25°C põõsad sageli närbuvad ning vajavad sagedasemat kastmist.
• Tugeva tuule puudumine. Tuuletõmbused ja puhanguline tuul kuivatavad lehti ja mulda, mis takistab seemikute juurdumist.

Mida peaksin tegema, et maasikad juurduksid?

Maasikate ellujäämismäär sõltub mitte ainult seemikute kvaliteedist ja istutamise õigest ajastusest, vaid ka Milliseid meetmeid aednik pärast istutamist võtab?Igal aastaajal on oma spetsiifilised hooldusnõuded, mis aitavad taimedel kiiremini kohaneda ja kasvuks valmistuda.

Kevadine istutamine toimub sageli ebastabiilsetes ilmastikutingimustes, seega vajavad taimed erilist tähelepanu:

• Kastmine. Esimesed 10–14 päeva kasta seemikuid ülepäeviti sooja veega (+18…+20°C), kuni ilmuvad uued lehed.
• Multšimine. Pinnase kuivamise ja temperatuurikõikumiste eest kaitsmiseks katke peenrad õlgede, turba või agrokiuga.
• Varju külma eest. Külma ilma tagasituleku ohu korral kaetakse noored põõsad lausriidest materjaliga.
• Lillevarte eemaldamine. Esimesel aastal pärast kevadist istutamist on parem õievarred maha kitkuda, et taim suunaks oma energia juurdumisele.

Suvel tuleb istutamisel pöörata erilist tähelepanu niiskusele ja kaitsele kuumuse eest:

• Sagedane kastmine. Kuuma ilmaga kasta noori seemikuid iga päev või ülepäeviti, olenevalt mulla niiskusest. Parim aeg kastmiseks on hommik või õhtu.
• Varjutamine. Päikesepõletuse vältimiseks katke taimed agrokiu või võrguga, luues heleda varju.
• Multšimine. Multšikiht (õled, niidetud rohi, männiokkad) vähendab mulla kuumenemist ja säilitab niiskuse.
• Vuntside eemaldamine. Kuni taim tugevneb, eemaldage võsud, et põõsast mitte nõrgestada.

Sügisene istutamine toimub leebemates tingimustes, kuid oluline on, et põõsad oleksid enne külma juurimiseks piisavalt aega:

• Regulaarne kastmine. Enne külma ilma saabumist kasta taimi iga 2-3 päeva tagant, eriti kui sügis on kuiv. Kui taimed on juurdunud, vähenda kastmise sagedust.
• Pealmine kaste. 10–14 päeva pärast istutamist kasutage juurte arengu soodustamiseks fosfor-kaaliumväetist. Ärge kasutage sügisel lämmastikväetist.
• Multšimine talveks. Oktoobris-novembris katke peenrad õlgede, lehtede või agrokiudkihiga, et kaitsta juuri külmumise eest.
• Lillede eemaldamine. Kui põõsad õitsevad sügisel, eemaldage õievarred, et taim saaks oma energia suunata kasvule ja talvitumisele.

Maasikate sügisese ja kevadise istutamise erinevused

Iga aednik otsustab ise, millisel aastaajal maasikaid istutada. Siin on mõlema variandi peamised plussid ja miinused:

Maasika istutamiseks õige ajastuse valimine aitab aednikel saavutada tugevaid põõsaid ja stabiilset saaki. Sügisel või kevadel istutamisel on igas piirkonnas oma eelised ja iseärasused ning oluline on arvestada kliima, ilmastiku ja istutusmaterjali kättesaadavusega. Nende soovituste järgimine võib taimede ellujäämist ja saagikust oluliselt parandada.