Mida saate teha, et must hiidsõstar annaks rikkaliku saagi?

Must hiidsõstar on nõutud sort suurte marjade ja suurepäraste sordiomadustega. See on populaarne nii algajate kui ka kogenud aednike seas. See sort ühendab endas suurepärase maitse, tugeva immuunsuse, külmakindluse ja hooldatavuse. Marju kasutatakse sageli talviseks hoidiseks ja süüakse värskelt.

Taime ja viljade kirjeldus

Selle taime aretasid välja Vene aretajad. See kasvab keskmise suurusega põõsana püstiste võrsetega, ulatudes umbes 1,5 meetri kõrguseks.

Peamised omadused:

• Lehed - tumeroheline, viieharuline, kortsus ja mullitava pinnaga.
• Lilled – väike, valge-roosa, meeldiva magusa aroomiga.
• Marjad - Ümara kujuga, kaal varieerub 3–8 g. Kobaras võib olla 6–12 vilja.
• Aroom – mõõdukas, kuid meeldiv ja sees on suured seemned.

Sõstramarju kasutatakse erinevatel eesmärkidel:

• tarbitakse värskelt;
• valmistada moosi, tarretisi ja konfituure;
• kasutatakse looduslike mahlade, puuviljajookide ja kompottide, tinktuuride ja likööride valmistamiseks;

Viljad on magusad ja aromaatsed, mistõttu on need populaarsed koostisosad salatites, magustoitudes ja isegi suupistetes. Neid külmutatakse ka talviseks küpsetamiseks, lisatakse pudrule või kasutatakse talviste jookide valmistamiseks.

Sordi omadused

Marjad valmivad juuli keskpaigast lõpuni, olenevalt piirkonna kliimast. See sort valmib kõik korraga, mis teeb koristamise lihtsamaks. Musta hiidsõstra üks peamisi eeliseid on suur saagikus – kuni 5–6 kg marju põõsa kohta.

Seda sorti iseloomustab minimaalne viljade langemine, mis aitab säilitada head saagikust. See on külma- ja põuakindel ning harva vastuvõtlik haigustele ja kahjurite rünnakutele.

Istutus- ja hooldusfunktsioonid

Sõstrad eelistavad päikesepaistelisi või osaliselt varjutatud kohti, kus on kobe, hästi kuivendatud ja hingav pinnas. Istutage neid tugeva tuule eest kaitstud kohtadesse.

Järgige neid soovitusi:

• Kaeva ala hoolikalt läbi ja lisa orgaanilist väetist (näiteks komposti või huumust). Muld peaks olema hästi kuivendatud ja neutraalse või kergelt happelise pH-ga.
• Alustage seemikute istutamist varakevadel või sügisel. Kaevake 40–50 cm läbimõõduga ja 30–40 cm sügavused augud, lisage orgaanilisi ja mineraalseid toitaineid, näiteks superfosfaati, ja segage hoolikalt läbi.
• Asetage seemik auku, täitke mullaga, tihendage see kergelt ja niisutage. Kui plaanite korraga istutada mitu taime, hoidke nende vahel 1,5–2 meetri kaugust. Põõsad peaksid hästi kasvama ja mitte üksteist varjutama.
• Kastke taime regulaarselt, eriti kuivaperioodil. Kastke juuri. Muld peaks jääma mõõdukalt niiskeks, kuid ärge kastke üle.
• Esimese kahe aasta jooksul saavad taimed mullast piisavalt toitaineid. Seejärel tuleks kevadel aktiivse kasvu soodustamiseks kasutada lämmastikväetisi ning sügisel kaalium- ja fosforväetisi juurte tugevdamiseks ja talveks ettevalmistamiseks. Tõhusad on orgaanilised väetised, näiteks sõnnik või kompost, ja mikroelementidega mineraallahused.
• Kevadel ja sügisel tehke sanitaarlõikust, eemaldades surnud, haiged või kahjustatud oksad. Õhuringluse ja valguse kättesaadavuse parandamiseks harvendage põõsast, eemaldades vanad ja nõrgad oksad. Kärpimine stimuleerib uute okste kasvu ja parandab viljakandmist.
• Haiguste ja kahjurite (jahukaste, antraknoos ja pungalestad) ennetamiseks kasutage bioloogilisi tooteid või rahvapäraseid abinõusid, näiteks küüslauguleotist või seebilahust. Kontrollige põõsaid regulaarselt ja töödelge neid esimeste haigusnähtude ilmnemisel fungitsiidide või insektitsiididega.

Mulla niiskuse säilitamiseks ja umbrohu kasvu vältimiseks multšige taimede ümber olevat mulda komposti, turba või puukoore kihiga.

Arvustused

Must hiidsõstar ühendab endas palju positiivseid omadusi. See sort sobib ideaalselt kasvatamiseks erinevates kliimatingimustes ning garanteerib stabiilse ja maitsva saagi, kui järgitakse olulisi põllumajandustavasid.

Korduma kippuvad küsimused