Kuidas krevette õigesti aretada?

Krevettide kasvatamine on populaarne hobi erinevates valdkondades. Neid on palju lihtsam hooldada kui paljusid kalaliike, arvestades vajalikke ressursse. Siiski on krevettide paljunemiseks soodsate tingimuste loomine ülioluline, sest ilma korraliku hoolduseta on nende koorikloomade aretamine lootusetu ettevõtmine.

Hooldusfunktsioonid

Sõltuvalt liigist võivad krevetid elada 12–18 kuud või kuni kaks täisaastat, kui need on ostetud professionaalsetelt kasvatajatelt. Ebaõige hoolduse, ebaõige eluviisi või halbade tingimuste korral elavad nad aga parimal juhul kuus kuud.

Krevettide edukaks aretamiseks peab igaüks teadma nende hoolduse põhijooni.

1Alustuseks piisab tavalisest akvaariumist või väikesest basseinist.

Krevettide (eriti kääbuskrevettide) järjepidevalt edukas paljundamine on võimalik isegi akvaariumides või väikestes basseinides. See on aretuse puhul peamine eelis.

Krevetid asuvad toiduahela madalaimal tasemel, mis tähendab, et nad on toiduks kogu teisele mereelustikule ning toituvad ise kalatoidu jääkidest, surevatest taimedest/vetikatest ja muudest mikroorganismidest.

Kuna krevetid vajavad minimaalselt paljunemist ja eluks, piisab neile 55-liitrisest akvaariumist või plastbasseinist. Isegi kui akvaariumi suurus on suhteliselt väike, on oluline järgida ja säilitada teatud tingimusi. Vastasel juhul surevad krevetid kiiremini, kui omanik arvab.

2Jälgige temperatuuri

Krevetid vajavad absoluutselt ühtlast temperatuuri, vastasel juhul nad ei kasva ega paljune normaalselt.

Krevettide ideaalne temperatuur on 22–28 kraadi Celsiuse järgi. Sellel temperatuuril on krevetid kõige aktiivsemad, innukad paljunema ja nende kasv on takistamatu.

Kui temperatuur langeb alla 20–22 kraadi Celsiuse järgi, tunnevad krevetid end ebamugavalt ja muutuvad üsna passiivseks. Kõrgemal temperatuuril surevad või lämbuvad nad hapnikupuuduse tõttu (õhutamine sellistes tingimustes ei aita).

Temperatuur mõjutab otseselt ka noori isendeid, kes ei ole kohanenud ellujäämiseks sarnastes tingimustes kui vanemad isendid.

3Kontrollige regulaarselt oma vee pH-d.

Vee pH peaks olema neutraalne ja mitte üle 9,0.

Krevetid ei vaja praktiliselt üldse soolast vett, kuna nad kohanevad hästi mageveega. Malaisia ​​vikerkaarkrevett edeneb kõige paremini magevees, kuid aretaja saab vabalt valida, milliseid krevetiliike kasutada. Peaasi, et krevetid kohaneksid tingimustega ja ülejäänu on lihtne.

4Krevetid vajavad hapnikku ja vett, milles on vähe ohtlikke aineid.

Vee (nagu ka mõnede teiste ainete) hapnikusisaldus peab vastama paljunemiseks vajalikele nõuetele.

Selleks, et krevetid end võimalikult mugavalt tunneksid, vajate:

• hapnikusisaldus – 5–6 mg/l;
• nitritid – 0,25 mg/l;
• nitraadid – 1,5–3 mg/l.

Krevetid on lülijalgsed, kes on kriitiliselt tundlikud vees leiduva lämmastiku ja vaba kloori suhtes. Seetõttu põhjustab isegi väike lubatud piirnormide ületamine krevettide populatsiooni rekordajaga tohutu kokkuvarisemise. Kahe päeva jooksul loobutakse aretustegevusest ja tuleb osta uued krevetid.

5Tehke regulaarselt veevahetusi

Krevetid vajavad regulaarset veevahetust. Seda tuleks teha kord nädalas, vahetusega 15–20% akvaariumi kogumahust, kus krevette kasvatatakse. Enne vee vahetamist on tungivalt soovitatav see vesi põhjalikult filtreerida (samuti vesi, mis algselt krevette sisaldavasse akvaariumi/tiiki lisatakse).

Filtreerimiseks on kõige parem kasutada mitmeastmelist filtrit, retsirkulatsiooniga vesiviljelussüsteemi (RAS) ja osonisaatorit. Peamine eesmärk on eemaldada veest võimalikult palju hõljuvaid tahkeid aineid ja kahjulikke patogeene.

RAS-i saab asendada osonisaatoriga või vastupidi, kuid vee läbimine filtrist on kohustuslik tingimus.

Enne vastsete vette laskmist peate vett põhjalikult õhustama (et varustada neid hapnikuga). Seda on kõige parem teha 5–7 päeva enne vastsete tiiki laskmist.

Mis puutub mereveesse, siis pärast puhastamist on vaja selles lahustada meresoola (kiirusega 15–25 kg 1000 liitri kohta). Sobib ainult spetsiaalne sool, mis on kunstlikult loodud just selleks otstarbeks. Selle koostis on oma ioonse koostise poolest võimalikult lähedane ookeanisoolale.

Ujumisbasseinides ei ole vaja vett vahetada – seda tuleks lisada ainult siis, kui see aurustub. See kehtib nii magevee kui ka merevee kohta.

Samuti tuleb vett regulaarselt puhastada, et eemaldada ammoniaagiühendid. Seda tuleks teha bioloogilise filtreerimise (spetsiaalsete biofiltrite) abil.

6Krevetid vajavad järkjärgulist aklimatiseerumist

Järelvastseid transporditakse jahedas vees, mis vähendab hapnikutarbimist. Seetõttu tuleb vastsete põhiakvaariumisse viimisel olla äärmiselt ettevaatlik: järsk temperatuurierinevus takistab kohanemist, mis on väga halb. Et mitte raisata raha teise järelvastse peale, on oluline ümberpaigutamisele läheneda äärmise ettevaatusega.

7Toit peab olema toitev

Krevetid on uskumatult valivad sööjad. Söömise ajal otsivad nad üles kõige maitsvamad toidupalad. See innukus laieneb isegi neile kavalatele lülijalgsetele, kes ootavad, kuni nende toit vees paisub, et nad saaksid kergemini leida kõige toitvamaid ja maitsvamaid palasid.

Kreveti sööda tootjad püüavad parandada oma söötade tihedust ja koostist, et tagada maksimaalne imendumine. Hea imporditud sööt maksab keskmiselt 3 eurot kilogrammi kohta. Arvesse tuleks võtta ka põhikomponente: kalajahu on kvaliteetses söödas hädavajalik ja selle kogusisaldus peaks olema vähemalt 25%.

Isikute aretamise protsess

Teades kõiki krevettide kodus pidamise nüansse, saab selgeks, et krevetid vajavad väga vähe ressursse, kuid nende pakutavad tingimused peavad olema esmaklassilised. Nende koorikloomade aretamise alustamiseks vajate kõigepealt:

• akvaarium/tiik/bassein (valikuline) jne;
• vajaliku temperatuuri pidev hoidmine vees (kütteseadmed);
• pidev hapnikuvarustus (hea õhutus);
• krevettide toit (mida kõrgem on selle kvaliteet, seda parem tulevaseks aretuseks);
• jäätmete kvaliteetne ja nõuetekohane töötlemine (biofiltrid).

Krevetid elavad põhjas, seega peetakse tiigi optimaalseks sügavuseks mitte rohkem kui 1,5 meetrit. Eriti oluline on ka hea valgustus, vastasel juhul muutuvad isendid äärmiselt passiivseks.

Paljundamine võib toimuda aprillist oktoobrini – see on ideaalne aeg maimude kasvatamiseks ja täiskasvanud isendite müümiseks. Kui tiik asub aga siseruumides või mitte kinnistul (vaid pigem siseruumides), saab täiskasvanud isendite paljundamist ja müümist teha katkematult.

Selle saavutamiseks on aga krevettide kasvukiiruse edukaks säilitamiseks ülioluline järgida kõiki kokkulepitud tingimusi. See tähendab pidevat elektri, soojuse, toidu jms pakkumist.

Kui kasutate paljundusakvaariumit (maksimaalselt 20–30 isendit), on otstarbekam aretada kääbuskrevette või dekoratiivkrevette (müügiks lemmikloomapoodidele). See on tingitud kulutõhususest: 100 täiskasvanud krevetti annab omanikule palju suuremat kasumit kui 25, kuna neid saab hulgi müüa näiteks kauplustele, restoranidele ja muule sellisele.

Oluline on märkida, et krevettidega samas tiigis ei tohiks pidada teisi kalu. Nad toituvad hea meelega poegadest, mis omakorda vähendab krevettide populatsiooni. Röövkalad on eriti ohtlikud, kuid kõige parem on neid täielikult vältida. See on puhtalt vastsete ja maimude ohutuse huvides, eriti kuna krevetid ei kannata tiigis üksi olles mingil moel.

Aga kui isendid hakkavad liiga aktiivselt paljunema, siis tuleb sellega midagi ette võtta: krevetid hakkavad üksteist sööma isegi piisava toidukoguse korral.

Kogemus näitab, et krevetikasvatus on keeruline ja kulukas, kuid edu on siiski võimalik saavutada katse-eksituse meetodil. Vaadake reportaaži edukast krevetifarmist Volgogradis:

Need on krevettide aretamise põhipunktid. Protsess ei ole keeruline, oluline on lihtsalt krevettide eest hoolitseda ülima ettevaatusega. Kui kõik põhitingimused on täidetud, eriti veetemperatuur, hakkavad krevetid paljunema ja rõõmustavad oma omanikku suure hulga järglastega.

Korduma kippuvad küsimused