Eesti vutt: omadused, aretus ja hooldus

Eesti vutt on suurepärane valik nii kogenud põllumeestele kui ka algajatele. Nad vajavad vähe hooldust, kuid neil on iseloomulikud omadused. See tõug aretati munakanade ja lihatootmisliikide valikulise aretamise teel, valides välja parimad isendid, kellel on kõrge ellujäämismäär looduses, pikk eluiga ja minimaalne munemisperiood.

Tõu aretus

Hübriid saadi järgmiste vuttide ristamisel:

• Inglise valged;
• jaapani keel;
• Vaarao.

Viimane tõug on lihatõug, ülejäänud on aretusvutid. Need vutid ilmusid Eestisse esmakordselt 1989. aastal ja on linnulihaturul kiiresti populaarsust kogunud. Kasvatajad on suutnud mitte ainult säilitada munatootmise, vaid ka tänu lihale ja rasvale rümba kaalu peaaegu kahekordistada.

Linnu välimus ja iseloom

Enne Eesti vuti ostmist on hea mõte tutvuda tema välimusega, et vältida turul pettuse ohvriks langemist. Tema värvus on väga lähedane looduslikule metsikule vutile, kuid sulgedel on pruunikam toon ja tumedad triibud mööda keha – see on vaarao tõu pärand.

Välimuse omadused:

• Kehakuju on ümar, emased on veerandi võrra suuremad kui isased.
• Lühike saba.
• Väike kael.
• Pruun nokk, emastel võib olla hall.
• Isastel on lennusuled tumedad, heledate triipudega.
• Seljad on üles tõstetud, esiosas on väike kühm.

Eesti vutid ei ole kapriissed, kuid neil on iseloomulik iseloom. Emased on vaiksed, kuid isased on tuntud oma kriiskava kiljumise poolest. Vali hääl või võõra ilmumine võib linnuriigis kära tekitada.

Tootlikud näitajad

Eesti vutte hinnatakse kõrgelt mitte ainult väärtuslike omaduste kombinatsiooni, vaid ka hea kaalu ja esindusliku välimuse tõttu.

Olulised omadused:

• Kaal. See võib ulatuda 300 g-ni isendi kohta, keskmiselt umbes 250 g-ni 4-5 kuu vanuselt.
• Munatootmine. Emased munevad kuus muna nädalas, mis võib ulatuda kuni 300-ni aastas. Kanad munevad aastaringselt, mis on samuti väga oluline.
• Muna suurus. Suurem kui Jaapani vutt, pikem. Nad hakkavad munema 37 päeva vanuselt, muna kaal on kuni 10 g.
• Maitse. Eesti vutidel on maitsev liha; linde saab tappa juba ühe kuu vanuselt. Isased tapetakse esimesena ja emaseid kasutatakse ainult siis, kui on olemas asendus.

Vutimunadel on pikk säilivusaeg tänu aminohappele lüsosüümile, mis blokeerib mikroorganismide arengut.

Eelised ja puudused

Nagu igal teisel tõul, on ka Eesti vutil oma tugevused ja nõrkused, mida ostmisel arvestada. Vaatleme neid tabelis lähemalt.

Kuidas eristada naist mehest?

Lindude ostmisel on oluline olla ettevaatlik ja mitte koju tuua ainult emas- ega isaslinde. Eesti vuttide sugu saab määrata juba ühe kuu vanuselt.

Kuidas eestlasi hooldada ja ülal pidada?

Eesti vuti kasvatamises pole midagi eriti keerulist. Kui loete juhiseid hoolikalt ja järgite soovitusi, saate kiiresti nii mune kui ka liha varuda.

Väärtuslikud näpunäited:

• Linde peetakse puurides; eesti vuttidele sobivad standardsed puurid. Puuri mõõtmed on 100 x 50 cm, mis on piisav 20–30 linnule.
• Puuri kõrgus ei tohiks ületada 20 cm. Madal lagi on vajalik, et vutid ei lööks oma pead ja ei saaks end vigastada; ohu korral jooksevad nad kiiresti minema. Kui kõrgus on suurem, võivad linnud kaela murda. Puuri ülaosa on kõige parem katta riidest võrguga.
  

  Kuidas oma kätega vutipuuri teha – loe siit.

• Kui aretate vutte munade saamiseks, piisab 15 emase jaoks 4 isasest.
• Aeg-ajalt tuleb puure põhjalikult puhastada: pesta seebiveega, keeva veega üle keeta ja niiskuse eemaldamiseks kuivatada.
• Puhastamise ajal tuleb linnud ümber paigutada.
• Jalanõude puhastamiseks tuleks linnumaja sissepääsu juurde paigaldada desinfitseeriv barjäär. Selle ehitamine on lihtne: täitke kast saepuruga ja katke see desinfitseerimisvahendiga immutatud lapiga.

Tuuletõmbused on vuttidele väga ohtlikud! Need võivad kaotada sulgi, vähendada munatootmist ja rasketel juhtudel hävitada kogu kuuti.

Kinnipidamistingimused

Eesti vutid ei ole kapriissed, kuid vajavad spetsiifilisi elutingimusi, millest omanikud peaksid teadlikud olema.

Oluline on teada:

• VentilatsioonLinnukasvanduses peab olema pidev värske õhu ventilatsioon, talvel on standard 2 kuupmeetrit lindude kilogrammi kohta. Suvel laieneb see ala 4 kuupmeetrini.
• ValgusEesti vutid ei armasta eredat valgustust; nad muutuvad närviliseks ja hakkavad kaklema. Parim on kasutada hämarat valgustust: 20-vatine pirn 15 kuupmeetri kohta.
• Päeva-öö režiimTäiskasvanud lindude päevavalgusperiood on 15 tundi, seega on kõige parem paigaldada elektriline taimer, mis reguleerib valgustust automaatselt. Päevavalgustundide lühendamine vähendab vuttide munatootmist. Kasvataja nipp: kasutage LED-valgustusega söögi- ja jootmisalasid; need ei kahjusta linde.
• NiiskusIdeaalne vahemik on 60–70%. Nõuetekohase ventilatsiooni korral saavutatakse see tase automaatselt, kuna linnud toodavad kõrge kehatemperatuuri ja aurustumise tõttu palju niiskust. Kuivas kliimas söövad linnud halvasti, joovad liiga palju, kaotavad sulgi ja nende kasv on pidurdunud. Niisutaja aitab seda tasakaalustada.
• TemperatuurEesti tõug eelistab mõõdukat temperatuuri: 22–25 kraadi Celsiuse järgi. Kui temperatuur langeb 16 kraadini, lõpetavad kanad munade munemise. 28 kraadi juures võivad vutid saada kuumarabanduse ja surra.

Aastane mikrokliima kontrolli plaan

1. Iga päev: kontrollige temperatuuri ja niiskust (hommikul/õhtul)
2. Kord nädalas: puhastage ventilatsiooniavad tolmust
3. Kord kuus: kalibreerige hügromeetri ja termomeetri andureid
4. Hooajaline: valgustuse reguleerimine (suvel - hämardamine, talvel - lisavalgustus)
5. Kord aastas: linnumaja desinfitseerimine koos allapanu täieliku väljavahetamisega

Kui linnud kogunevad kokku, on see märk sellest, et neil on külm. Kui nad hingavad raskelt ja nokk lahti, kannatavad nad kuumuse käes.

Linnu koht

Eesti vutidel pole palju nõudmisi: soojus, mõõdukas õhuniiskus ja hea ventilatsioon. See pole küll tüli, aga nende kiire ainevahetuse tõttu on see hädavajalik. Vutid on ka väga arglikud. Seetõttu tuleks asukoha valimisel arvestada järgmisega:

• Võõrad ei tohiks puuridega ruumi siseneda; kui vutt ehmub, mõjutab stress munatootmist.
• Joogikausid tuleks asetada söötja taha, mitte selle ette, et vesi vähem määrduks.
• Enne puhastamist tuleb linnupuure iga kord liigutada.

Vuttide toitmine

Vuttide söötmine on omaette teema, kuna need linnud on tuntud oma erakordselt ablas isu poolest. Mõned põllumehed peavad seda puuduseks, teised aga eeliseks, kuna see võimaldab vutidel kiiremini kaalus juurde võtta. Kuid fakt jääb faktiks: vutid söövad 10% rohkem kui teised liigid; see on geneetiliselt määratud.

Kui nende toidunorme vähendatakse, muutuvad nad närviliseks ja munevad halvasti. Seetõttu on oluline valida toitev sööt, mis sisaldab elemente nii munevatele kanadele kui ka broileritele. Keskmine söödavajadus on 3–35 g linnu kohta.

Mõned näpunäited:

• Teraviljadest, rohtudest ja teraviljadest on võimalik teha püreesid mineraallisanditega, aga need on pigem toidulisandid. Parim lahendus on segasööt.
• Täiskasvanud linnud söövad hästi kana PK-2 ja PK-5; need on odavamad kui vuttide spetsiaalne sööt, kuid sisaldavad kõike vajalikku.
• Kaltsiumipuudus ilmneb pehmete munakoorte järgi, liigne kaltsium aga munal oleva valge kattega. Seda saab parandada purustatud kestade või munakoorte lisamisega söödale.
• Pärast 40 elupäeva söödetakse vutte kaks korda päevas: hommikul ja õhtul.
• Söötmisrežiimi tuleb rangelt järgida, vastasel juhul ei mune munad hästi.
• Segu rikastamiseks vitamiinidega tasub lisada hakitud ürte.
• Kaks korda nädalas sega hulka liha, kodujuust ja keedetud maks.
• Ülejäänud toit tuleb riknemise vältimiseks eemaldada.
• Vesi peab olema kogu aeg värske.
• Paaritumisperioodil tuleks vitamiine ja valku sisaldavat sööta lisaks anda. Põllumehed soovitavad nisukliisid, mis on sel perioodil eesti vutile eriti kasulikud.
• Need linnud armastavad maikuu mardikaid ja mõned linnukasvatajad ostavad seda toodet.
• Tapmiseks ettenähtud kukkedele võib anda piiramatult toitu, kuid munakanad vajavad rasvumise või munade munemise ebaõnnestumise vältimiseks ranget söötmisrežiimi.

Sööda omadused

Vutid munevad paremini, kui neile antakse lisaks teraviljasööta või eelsegusid. Isegi selliste lisandite maksumust arvestades ületab sissetulek kulud, seega koonerdamine pole soovitatav. Eesti tõu teine ​​iseloomulik tunnus on kiire reageerimine toidupuudusele, seega peab nende toitumine alati olema mitmekesine.

Munade kogus ja vutiliha toiteväärtus sõltuvad otseselt sööda kvaliteedist, seega on vaja teada järgmisi omadusi:

• Teraviljasööt. Kogenud põllumehed soovitavad neid osta, kuid neil on märkimisväärne puudus. Neil puuduvad vitamiinid, mida tuleb eraldi lisada. See pole eriti mugav, seega on lihtsam osta spetsiaalseid segusid. On olemas nuumamiseks mõeldud seeriad ja teised munatootmise parandamiseks.
• Eelsegud. Need segatakse hommikusööta ja vajalik kogus valatakse otse kontsentraadile. Annus on pakendil märgitud. Vitamiinid kaotavad aga oma efektiivsuse, kui neid veega lahjendada või kuumale kartulipudrule lisada.

Kui linde kasvatatakse liha saamiseks, peaks sööt sisaldama rohkem valku; munade saamiseks tuleks lisada rohkem kaltsiumi.

Tibude eest hoolitsemine

Eesti tibusid tuleb kasvamiseks mõnda aega hoida haudekastis temperatuuril umbes 33–35 kraadi Celsiuse järgi. Seejärel alandatakse temperatuuri 30–32 kraadini ja kolmandal nädalal 26 kraadini, tõstes seda järk-järgult 22 kraadini.

Mõned reeglid:

• Vutitibud saavad süüa esimestest elutundidest alates; neile tuleb anda jahvatatud segasööta PK-0 ja värsket vett.
• Toit tuleb hakkida ainult esimese 10 päeva jooksul; tibude toidupiirangud kehtivad kuni 3 nädalat.
• Sööta kolm korda päevas.
• Juba kolmandal elupäeval on soovitatav lisada hakitud rohelist sibulat, see on maole hea.
• Sobib igasugune kanasööt, võid lisada maisi.
• Nuumalinde hakatakse intensiivselt ette valmistama alates 1 kuu vanusest.
• Alla ühe päeva vanused beebid võivad sügavasse jooginõusse uppuda. Ideaalne on lutt- või vaakumtüüpi jootja, kuid viimase puhul on vaja toru.

Talvine hooldus

Oluline on meeles pidada, et talvel vajavad Eesti vutid:

• Soe ruum, kus kõik aknad ja uksed peaksid olema isoleeritud. Paljud põllumehed kasutavad infrapunalampe.
• Kõrge õhuniiskus.
• Mõõdukas päevavalgus. Kui seda on liiga palju, siis vutid ei mune hästi.

Kuidas lahendada vuttide vahelist konflikti?

Isaseid tuleks linnustikku tuua ettevaatlikult; kui emane ei tunne kaasa, võib see viia surmani kestva võitluseni. Sellisel juhul tuleks linnud eraldada ja isane emasega uuesti kokku viia, mitte vastupidi. Linnu vigastused võivad samuti võitlusele viidata. Leppimine võib võtta kuni nädala, seega tasub isaslind aeg-ajalt eraldada.

Aretus ja inkubatsioon

Vutid paljunevad väga aktiivselt ja varsti pärast lindude ostmist peab omanik nende järglastega tegelema. Seda ülesannet lihtsustab tibude kõrge ellujäämismäär – 98% kõigist tibudest. Kuid enne munade kogumiseks valmistumist on paarilise valimisel oluline arvestada lindude isiksusega.

Isane tutvustatakse emasele. Kui leppimine õnnestub, on sul õnne. Kui mitte, tuleb protseduur edasi lükata. Mõned farmerid kasutavad lühiajalist paaritumismeetodit, tutvustades "kukke" hommikul 20 minutiks ja korrates "koosolekuid" 2-3 päeva pärast. On suur tõenäosus, et "daam" annab järele.

Paljundamine

Muidugi on vutid ise paaritumiseks täiesti võimelised, kuid protsessi saab paremaks muuta. Kogenud linnukasvatajad annavad nõu, kuidas seda õigesti teha:

• Isased valivad paarilise sageli madala kvaliteediga munejate hulgast ja väldivad produktiivseid. Seetõttu on soovitatav esimese klassi kanad mõnda aega isoleerida.
• Ainult noored isendid, kes ei ole vanemad kui 3-4 kuud, sobivad tõuaretuseks. Isaste puhul on see lävi kõrgem: umbes 8 kuud.
• Mitte mingil juhul ei tohiks samast vanemast pärit isendeid paaritada! Järglased jäävad haigeks.
• Ühe isase kohta piisab 2–5 emasest.
• Isase vahetumisel võib vuti munatootmine väheneda. Munatootmise taastumine võtab umbes nädala.

Munade valimine inkubeerimiseks

Samuti on oluline teada, et vutid ei kooru oma mune, seega on inkubaator hädavajalik. See pole ilma lisapingutusteta, aga see on seda väärt. Tugevate ja tervete tibude tagamiseks on oluline ka munad hoolikalt valida. Neid ei tohiks säilitada kauem kui nädal temperatuuril umbes 10 kraadi Celsiuse järgi.

Pöörake seda kaks korda päevas.

Millised munad on parimad:

• sile, matt.
• puhta koorega.
• keskmise pigmentatsiooniga.

Inkubaatori nõuded:

• Kalibreeritud termomeeter ja hügromeeter.
• Parim materjal on vahtpolüstüreen, kuigi kasutada võib mis tahes materjali.

Protseduuri nüansid:

• Esimesed 10 päeva peaks temperatuur olema 37,7–37,8 kraadi, õhuniiskus 55–65%.
• Seejärel langeb õhuniiskus 40–45%-ni.
• 15. päeval tuleks mune pöörata, temperatuur langetada 37,3 kraadini Celsiuse järgi ja õhuniiskus tõsta 75%-ni. Kui inkubaator sellise õhuniiskusega hakkama ei saa, tuleks seinu mitu korda päevas sooja veega pritsida. Aga mitte mune!
• Pojad hakkavad kooruma 16.–17. päeval ja see protsess võib kesta kuni kolm päeva.
• Märgi tibusid tuleb hoida kuni nad kuivavad, vastasel juhul jäävad udusuled naha külge. Mõned farmerid viivad tibud järgmisel päeval ümber.

Ära kunagi aita vutipoegadel kestast välja tulla! Nad peavad seda ise tegema.

Lisateavet vutimunade inkubeerimise kohta leiate aadressilt siin.

Liha aretuse omadused

Ebaõnnestunud või tagasilükatud munade isased visatakse tavaliselt ära. Eraldi pidamisel on neid lihtne nuumada.

Mõned näpunäited:

• Jätke puuri alati hämar valgus, et nad saaksid alati süüa.
• Ärge piirake toitu.
• Sööda sisse võib segada köögivilju ja jahvatatud maisi.
• Alustage väikeste portsjonitega, alates 1 elukuust kuni 2-ni.

Haigused ja ennetamine

Isegi sellised resistentsed tõud nagu "eesti lambad" on endiselt vastuvõtlikud haigusedSeega on omaniku ülesanne jälgida ka lindude tervist.

Vajalikud meetmed:

• Jälgige lindude isu ja aktiivsust.
• Haigusnähtude ilmnemisel isoleeritakse vutid teistest ja võetakse ühendust veterinaararstidega.
• Paigaldage ämbrid sooda või kooriga.
• Kasutage ultraviolettlampe.

Ebatervisliku linnu sümptomid

Märgid, mida linnud näitavad, kui nad on haiged:

• kiilas laigud ja sulgede väljalangemine seljal;
• rabe sulestik;
• haavad;
• halb isu;
• viskavad pead kuklasse;
• venitada oma kaela;
• langetage tiivad;
• sasivad nende sulgi sassi.

Haigestunud linnud liiguvad vähe, suruvad pead tiibade alla ning tunduvad unised ja loiud. Nad hingavad raskelt ja võivad köhida.

Nakkushaigused

Need levivad otsese kontakti ja õhu kaudu ning suremus sellistel juhtudel on üsna kõrge. Neist kõige ohtlikumad on:

• Pseudokatk. See kandub edasi ka toidu, vee ja väljaheidete kaudu.
• Lindude kooleraNakatumise meetodid on sarnased.
• Pulloroos. See mõjutab ainult noori isendeid, kuid võib lõppeda surmaga. Põhjuste hulka kuuluvad hüpotermia ehk ülekuumenemine, halb toit ja joogivee puudus.
• OrnitoosIlmneb palavik, kopsud ja närvisüsteem on mõjutatud.
• AspergilloosSeenhaigus. Linnud muutuvad nõrgaks, nende jalad ja nokk muutuvad siniseks, nad hingavad raskelt ja joovad janu tõttu palju.
• Newcastle'i haigusRotid, kassid ja muud kodulinnud on haigusekandjad. Nakatumisel muutuvad vuttide silmad häguseks ning nende väljaheited on vedelad ja määrdunudrohelised.
• Kolibatsilloos. Pullorumiga sarnane soolehaigus, mis progresseerub palju kiiremini ja saavutab epideemilised mõõtmed. Linnud on loiud ja värisevad pidevalt. Surnud lindude korjused ja munad tuleb hävitada.
• Lindude koolera või pastörelloosMõjutab lindude maksa, häirides ainevahetust. Iseloomulikeks sümptomiteks on verega vedel väljaheide. Ravile ei allu. Surnud linnu rümp põletatakse ning lindla ja puurid desinfitseeritakse.

Ennetava vaktsineerimise kalender

• • 1. päev: Lisage joogiveele vitamiinikompleksi
• • 5. päev: koktsidioosi ennetamine (Baycox 0,1 ml/l)
• • 14. päev: vaktsineerimine Newcastle'is (ninatilgad)
• • 30. päev: Korrake koktsiidide tõrjet
• • Iga kvartal: ussirohi (albendasool 10 mg/kg sööda kohta)

Nakkushaigusesse nakatunud linnud tuleb tappa ja nende korjused põletada. Nende liha ja munade söömine on rangelt keelatud!

Mittenakkushaigused

Tavaliselt jagatakse need kolme rühma:

• Ebaõige toitumise tõttuSee tähendab, et toit sisaldab kas liiga vähe või liiga palju toitaineid. Leidke kompromiss või muutke toiduvalemit.
• Ebaõige hoolduse tõttuSelle põhjuseks on madal õhuniiskus ja tuuletõmbus. Seda saab ravida B-vitamiini, söödapärmi ja paremate keskkonnatingimustega.
• Vigastuste tõttu. Vigastatud loom tuleb eemaldada, haav ravida ja eelistatavalt siduda.

Ebaõige toitumine võib samuti esile kutsuda keerulise seisundi, näiteks munajuha ja muna väljalangemise. See juhtub siis, kui tibusid toidetakse täiskasvanud tibude toiduga, mis soodustab munade tootmist enne, kui nende keha on valmis. Seetõttu on oluline tagada, et täiskasvanud tibud ja tibud saaksid erinevat toitu.

Kust osta ja kui palju lind maksab?

Eesti vutid on põllumeeste seas populaarne ost ning neid kasvatatakse paljudes spetsialiseeritud farmides üle Venemaa. Moskvas pakub neid teenuseid ettevõte "YUSIKO", Peterburis aga "Farmer's Gift". Tšeljabinskis pakuvad neid tooteid kohalikud linnukasvatajad.

Vuti hind sõltub selle vanusest:

Põllumeeste arvustused

Eesti vutid on väga populaarsed, mida tõendavad arvukad arvustused põllumeeste foorumites.

Eesti vuti aretamine on väga tulus; investeering tasub end kiiresti ära, aga ainult õige lähenemise korral. Lisaks on see dieettoode väga nõutud. Tõug on vastupidav ja kergesti hooldatav, kanad munevad hästi ja annavad maitsvat liha. Tibud kooruvad ühtlaselt ja suremust praktiliselt ei esine. See on suurepärane algus vutikasvatuse alustajatele.

Korduma kippuvad küsimused