Hea, kvaliteetse ja ainulaadse maitsega kartulisaagi saamiseks eelistatakse sorti Timo. See köögivili on populaarsust kogunud tänu oma vähenõudlikkusele mulla, ilma ja kliima suhtes. Sellel on kõrge saagikus.
Kartulite kirjeldus ja omadused
Kartulisort ‘Timo’ on tuttav paljudele riskantse maakasutusega piirkondade aednikele. Seda iseloomustavad madalad, kompaktsed põõsad arvukate lehtede ja heleroheliste vartega. Lehed on suured. Õiekroonid on sinakaslillad.
Küpsena muutuvad kartulid ümaraks ja helebeežiks või kollakaks. Nende silmad on väikesed ja viljaliha on helekollane. Ühe kartuli kaal jääb vahemikku 75–125 grammi. Varakult koristades saavad aednikud umbes 240 kilogrammi 100 ruutmeetri kohta; hilja koristades suureneb see arv 80 kilogrammini.
Selle sordi atraktiivsus seisneb selle mitmekülgsuses – Timot saab kasvatada riigi eri piirkondades. Istutamisel mõjutavad aga ilm ja mulla kvaliteet otseselt saagikust. Põhjapoolsetes piirkondades toodetakse 100 ruutmeetri kohta 150–200 kilogrammi kartulit. Loodepiirkondades ulatub saagikus kuni 380 kilogrammini.
See varakult valmiv sort uhkeldab maitsvate mugulatega. Kartuleid kasutatakse mitmesugustes roogades, sealhulgas küpsetamisel, praadimisel, keetmisel ja kartulipudruks püreestamisel.
Timo plussid ja miinused
Kartulil pole mitte ainult positiivseid, vaid ka negatiivseid külgi, kuid eeliseid on palju rohkem.
| Eelised | Vead |
|
|
Nõuded ja maandumise ettevalmistus
Timo kartul on kergesti kasvatatav karusnahakultuur, mis on tuntud oma vähenõudlike mullatingimuste poolest. See reageerib hästi regulaarsele väetamisele. Kartuleid on kõige parem istutada aladele, mis on eelnevalt haljasväetisega väetatud, näiteks taliviljade, üheaastaste rohttaimede või lina abil.
- ✓ Ala peab olema hästi valgustatud, hoonete või puude varjutamata.
- ✓ Pinnas peaks olema hea õhu läbilaskvusega, vältige seisva veega alasid.
Kartulid istutatakse aprilli keskel, kui ilmastikutingimused on soodsad. Põhjapoolsetes piirkondades lükatakse istutamine mai lõpuni. Pinnase kobestamine on hädavajalik, kuna see kultuur vajab seda eriti.
- Sügisel tehke ala sügav kaevamine orgaaniliste väetiste lisamisega.
- Kevadel, kuu aega enne istutamist, kaevake muld uuesti üles ja lisage keerulisi mineraalväetisi.
- Enne istutamist kobestage mulda, et parandada õhu läbilaskvust.
Pinnase ettevalmistamine
Mulla ettevalmistamine peaks algama sügisel. Sügavharimine ja väetamine on hädavajalikud. Sügisel väetatakse mulda tavaliselt sõnniku või vitamiinirikaste väetiste kombinatsiooniga.
Kuu aega enne kartulite istutamist harige muld uuesti sügavuti ja kasutage üks portsjon orgaanilist väetist. Märgistage muld vastavalt istutusmeetodile. Istutusmeetod valitakse mullatüübi põhjal. On kolm meetodit:
- Ridge istutamine. See meetod on mõeldud köögiviljade istutamiseks raskesse ja liigniiskesse mulda. Tehakse umbes 15 cm kõrgused vagud ja mugulad istutatakse umbes 30 cm kaugusele teineteisest.
- Kaevikute istutamine. See istutusmeetod sobib kergele liivasele pinnasele. Kartulite jaoks kaevatakse 15 cm sügavused ja 70 cm vahedega kraavid. Suured mugulad tuleks istutada iga 40 cm ja väiksemad iga 30 cm järel.
- Sujuv maandumine. Lihtsaim variant on kaevata poole labidaga sügavad augud, mille vahekaugus on vähemalt 70 cm. Aseta istutusmaterjal aukudesse võrsed ülespoole ja kata mullaga.
Timo kartuleid kasutatakse sageli istutamiseks keerulistes tingimustes. Konteinerites kasvatamine on populaarne meetod. See annab umbes ühe koti kartuleid taime kohta. Vähem viljakates muldades kasvatatakse kartuleid kuhjameetodil: luuakse ümmargune kuhi ja istutatakse ringikujuliselt mitu taime.
Seemnete ettevalmistamine
Enne istutamist tuleb seeme kindlasti töödelda. Pärast koristamist eraldage mugulad kohe istutamiseks. Neid tuleks hoida mitu päeva päikesepaistelises kohas, et need roheliseks muutuksid. See kaitseb mugulaid hiirte eest. Kuu aega enne istutamist võetakse mugulad keldrist välja ja desinfitseeritakse.
- × Haiguse või kahjustuse tunnustega mugulaid ei saa istutamiseks kasutada.
- × Väldi seemnete liiga varajast idanemist, mis võib neid nõrgestada.
Hoidke mugulaid mitu nädalat soojas kohas; võrsed peaksid ilmuma kolme nädala pärast. Selles etapis visake ära mugulad, mis pole tärganud, ja need, millel on õhukesed, niitjad võrsed. Istutusmaterjali eelnev leotamine salpeetri ja superfosfaadi lahuses ning seejärel puutuhaga puistamine aitab kasvu kiirendada.
Maandumine
Istutamine algab siis, kui mulla temperatuur on soojenenud 8–10 kraadini Celsiuse järgi. Enne istutamist tuleks muld niiskeks künda.
Aseta mugulad ettevaatlikult, et mitte kahjustada võrseid aukude mullaga täitmisel. Taimed peaksid tärkama 10–14 päeva jooksul. Sellest hetkest alates on oluline järgida hooldusjuhiseid, et suurendada saagikust ja parandada kvaliteeti.
Timo kartulite eest hoolitsemine
Timo kartulite eest hoolitsemine on lihtne ülesanne, kuid see on väga oluline, kuna sellest sõltub saadud saagikus.
Kartulite eest hoolitsemiseks ei tohiks te mitte ainult hoolitseda taimede kastmise eest, vaid ka mitte unustada umbrohutõrjet ja küngastamine, väetamine ja ennetavad meetmed. Alles siis saab aednik nautida rahuldustpakkuvat saaki.
Kastmine
Kui suurt põuda ei ole, piisab taimede kastmisest kolm korda hooaja jooksul, eelistatavalt õigel ajal. Kartulite kastmine kohe pärast istutamist ei ole vajalik, kuna mullas on veel kevadniiskust. Kasta neid aktiivse kasvu ajal. Teine kastmine toimub õitsemise ajal. Kolmas kastmine põhineb mulla kuivusel: kui muld on kõvastunud ja kuiv 6 cm või rohkem sügavusel, kasta seda. Kastmine lõpetatakse kuu aega enne saagikoristust.
Kastmine mõjutab ka suurte viljade teket – regulaarse kastmisega saate ühtlaseid ja atraktiivse turustatava välimusega vilju.
Künnitamine ja umbrohutõrje
Mägimine on kohustuslik protseduur seemikute istutamisel 5-10 cm sügavusele. Mägimine on oluline tugeva põua ajal ja kartulite istutamisel harja meetodil.
Tavaliselt tehakse muldamist kolm korda. Kui tugevad võrsed on kasvanud 10 cm kõrguseks, kaetakse need 8 cm mullaga. See meetod kaitseb taimi külma eest. Kui võrsed on kasvanud veel 10 cm, muldatakse neid teist korda. Selle aja jooksul kobestatakse ridadevaheline muld. Kolmas muldamine tehakse kuu aega enne saagikoristust.
Rohi regulaarselt pärast kastmist ja vihma. See hoiab ära kõva kooriku tekkimise mullapinnale. Mida niiskem on muld, seda rohkem tuleb seda kobestada.
Väetis
Regulaarne ja õigeaegne väetamine on oluline saagikust mõjutav tegur. Väetage saaki kolm korda kogu kasvuperioodi jooksul:
- Kui tipud ulatuvad 10 cm kõrguseks. Väetage kartuleid orgaanilise väetisega. Kasutage umbes 500 ml vedelsõnnikut taime kohta. Väetise saamiseks kasutage pärast kastmist või sademete väljasaatmist.
- Pungumise ajal. Selles etapis lisatakse õitsemise kiirendamiseks tuhka või kaaliumühendeid.
- Õitsemise faasis. Orgaanilised väetised aitavad kiirendada juurte kasvu. Selleks vajate 10 liitri vee kohta 200 ml mulleini ja 40 g superfosfaati.
Kahjurite ja haiguste tõrje
Timo sorti iseloomustab suurenenud vastupanuvõime paljudele haigustele. Paljud aednikud usuvad aga vastupidist. Mõned märgivad, et see sort on traatusside rünnakutele väga vastuvõtlik ja ümberistutamisel nakatub see kiiresti. hiline lehemädanikKartul ei ole kuldse nematoodi suhtes eriti vastupidav.
Pole olemas kartulisorti, mida Colorado kartulimardikad ei ründaks. Ennetava meetmena kahjurite rünnakud Seenhaiguste ennetamiseks ja raviks on oluline mugulaid enne istutamist töödelda. Kartulite ümberistutamisel samal hooajal desinfitseerige seemned lisaks Fitosporiniga.
Saagikoristus ja ladustamine
Saagikoristus algab 50–70 päeva pärast istutamist. Mugulaid tuleks hoida siseruumides, kuivas ja otsese päikesevalguse eest kaitstult. Oluline on hea ventilatsioon ja optimaalne temperatuur 4–6 kraadi Celsiuse järgi.
Aednikud eelistavad mugulate ladustamine Spetsiaalselt ettevalmistatud hoiukohtades, keldrites või säilituskastides. Keldris mugulate ladustamisel ei tohiks neid maapinnale jätta. Parem on need asetada võrkudesse või puidust kastidesse. Säilituskastides ladustamiseks kaevatakse maasse spetsiaalsed süvendid, täidetakse mugulatega, kaetakse õlgedega ja seejärel mullaga – see aitab saaki pikka aega säilitada.
Võrdlus teiste sortidega
Timo kartulite võrdlemiseks teiste varajaste ja ülivarajaste sortidega on tabelis näidatud sortide eelised ja puudused ning saagikus.
| Mitmekesisus | Valmimisperiood | Eelised | Vead | Tootlikkus |
| Timo | 55–70 päeva |
|
| 240–380 kg/1 are |
| Bellarosa | 50–70 päeva |
|
| 300–400 kg/1 are |
| Vineta | 45–70 päeva |
| Madal vastupidavus hilisele lehemädanikule. | 300–400 kg/1 are |
| Gala | 70–80 päeva |
| Sort ei ole lehemädaniku suhtes vastupidav ja on vastuvõtlik risoktooniale. | 250–400 kg/1 are |
| Impala | 50–60 päeva |
| Sellel on vesine maitse ja see on vastuvõtlik hilisele lehemädanikule. | 200–380 kg/1 are |
| Colombo | 50–65 päeva |
| Madal vastupidavus kärntõvele ja hilisele lehemädanikule. | 220–420 kg/1 are |
| Riviera | 45–80 päeva |
| Madal vastupidavus kärntõvele ja hilisele lehemädanikule. | 300–400 kg/1 are |
Aednikel on selle sordi kohta vastakad arvamused. Mõned eelistavad seda hea kasvu tõttu põua tingimustes. See sort talub liigset mulla niiskust ja on hästi transporditav. Need omadused on eriti olulised köögiviljakasvatajatele, kes müüvad köögivilja kasumiga. Teised aednikud kurdavad aga sageli, et kartuleid mõjutab sageli lehemädanik.
Tänapäeval kasvatavad paljud põllumehed Timo kartuleid, mis on tuntud oma suurepärase maitse, vähese hoolduse ja arvukate eeliste poolest. Neid eelistatakse ka järgnevatel aastatel, isegi pärast esimest katset. Suure saagikuse ja suurte, kvaliteetsete viljade saavutamiseks tuleb neid aga õigesti istutada ja hooldada.